c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b) pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c) võrdeline liikumise kestusega d) pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a) Kinemaatikaks b) Dünaamikaks c) Staatikaks d) Energeetikaks 9. Kui keha koos alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega, siis on tema kaal a) Raskusjõust väiksem b) Raskusjõust suurem c) Raskusjõuga võrdne
5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7. Liigutuse ajaline rütm on: a. Võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega b. pöördvõrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega c. võrdeline liikumise kestusega d. pöördvõrdeline liikumise kestusega 8. Mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu nimetatakse: a. kinemaatikaks b. dünaamikaks c. staatikaks d. energeetikaks 9. Kui keha alusega liigub kiirendusega alla ja kui keha kiirenduse suund ühtib raskuskiirendusega siis on tema kaal a. raskusjõust väiksem
annaabi.ee 
