! Nad läksid Anna juurde. Anna numbritoas oli umbne ning seal lõhnas Anna parfüümi järele. Siin aa ikka seesama kogenematule noorusele omane kartlikkus, ebamugav tunne ja peataolek, nagu oleks keegi äkki uksele koputanud. See "daam koerakesega" suhtus sellesse, mis oli toimunud kuidagi eriliselt, otsekui oma langemisse. Ta arvas, et Gurov ei pea temast lugu. Ta ütles, et ta ei petnud oma meest, vaid iseennast. Anna nuttis. Gurov vaatas Anna liikumatuisse, kohkunud silmadesse, suudles teda, rääkis tasa ning sõbralikult. Anna rahunes tasapisi maha. Kui nad pärast väljusid, polnud rannapromenaadil kedagi. Nad sõitsid Oreandasse. Seal nad istusid kiriku läheduses pingil, vaatasid merele ja vaikisid. Nad läksid tagasi linna. Seejärel kohtusid nad igal keskpäeval rannapromenaadil, einestasid koos, lõunatasid jalutasid ja vaimustusid merest. Peaaegu igal hilisõhtul sõitsid nad linnast välja, muljed olid alati suurepärased ja ülevad
.." Ahjuprao vahel laulab kilk. Krvaltoas, teisel pool ust, norskavad peremees ja sell Afanassi... Hll kksub haledalt, Varka aga miseb- kik see sulab kokku iseks, uinutavaks muusikaks, mida on nii magus kuulata, kui voodisse heidad. Nd aga see muusika ainult rritab ning rusub, sest ta ajab une peale, aga magada ei tohi; kui Varka, jumal hoidku, magama jks, siis kolgiksid perevanemad ta lbi. Lambike vilgub. Roheline laik ja varjud hakkavad liikuma, ronivad Varka poolavatud, liikumatuisse silmadesse ja kujunevad pooleldi uinunud ajus uduseiks viirastusteks. Ta neb tumedaid pilvi, mis kihutavad ksteise jrel mda taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka neb avarat, pdela poriga kaetud maanteed: mda maanteed venivad voorid, longivad inimesed, kompsud seljas, liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud; ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib
annaabi.ee 
