Euroopa liidu poolt kasutusele võetud meetmed tööstuspoliitika soodustamiseks: 1. arendada ettevõtete kohanemisvõimet strukturaalsete muutustega kohanemiseks 2. luua soodne keskkond ettevõtete arenguks, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 3. edendada ettevõtete koostööd 4. parendada innovatsiooni-, teadusuuringute ja tehnoloogiapoliitika potentsiaali rakendamist Euroopa liidu poolt kasutusele võetud kitsendused: 1. maksusoodustuste piiramine liikmesriigiti 2. töötajate õiguste ja huvide piiramine liikmesriigiti 3. liikmesriikide tööstuspoliitika alaste printsiipide vastavus Euroopa Liidu põhiseisukohtadega. Tööstuspoliitika eesmärgid Euroopa Liidu tööstuspoliitika eesmärgiks on seadusandluse (asutamislepingu art 157) abil: Euroopa liidu muutmine kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandusruumiks maailmas liidu konkurentsivõime tõhustamine, et saavutada selle kaudu kõrgem elatustase ja
lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud pädevuse ära, ei saa tagasi kiskuda, oleks vaja uusi kokkuleppeid või EL välja astuda.
elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta. Liikmesriigid ei või oma ühepoolset ja hilisemat meedet pidada ülimuslikuks EL õigusaktide suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud
Viimasena uuritakse Euroopa Liidu, ühe kõige suurema, Itaalia, ja ühe kõige madalama, Malta, maksukoormuse, riikide tööjõumakse ja –kulusid. 3.1 Üldiselt Tööjõu maksustamine toimub igas Euroopa Liidu liikmesriigis erinevalt ning Euroopa Liit ei kehtesta oma liikmesriikidele ühtset maksukoormust. Selleks, milliseks kujuneb konkreetse riigi maksukoormus oleneb vastava riigi poolt kehtestatud määradest ja maksudest. Tööjõu maksukoormus võib erineda liikmesriigiti kuni kaks korda. 3.2 Tööjõu maksustamise alandamine Kuigi Euroopa Liit ei kehtesta oma liikmesriikidele ühtset maksukoormust, peaks tööjõu maksustamise alandamine olema iga liikmesriigi peamine ülesanne. Nii on võimalik soodustada tööjõu nõudlust ning uute töökohtade loomist. Tööjõumaksude alandamisel on edu saavutanud just uued Euroopa Liidu liikmesriigid. Tööjõu maksukoormuse vähendamise kaks
hinnanguliselt veidi vähem kui 110 miljardit eurot (2006). See teeb inimese kohta aastas 223 eurot ehk umbes 10 protsenti tervishoiukuludest ELis. Lisaks kõigele on südame- veresoonkonna haigused ka üks peamine pikaajalise põdemise põhjus ning kahjumi tekitaja tööturul. Südame-veresoonkonna haigused on väga tugevalt seotud sotsiaalse olukorraga. Südame-veresoonkonna haiguste esinemissageduse erinevus on peamine põhjus, miks terviseolukord liikmesriigiti ja liikmesriikides on erinev. Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. EL toetab teadusuuringuid ning liikmesriikidevahelist teabe ja kogemuste vahetamist. ELi esmane prioriteet on koos liikmesriikide poliitika kujundamisega pöörata tähelepanu terviseteguritele ja ennetustegevusele
1 http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Str_ettevotluspol/Maeltsemees.pdf 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS Kohalikule omavalitsusele tähendab liitumine EL-ga suuremaid võimalusi, kuid ka kohustust vastutada. See, kui palju Euroopa Liit mõjutab kohalikke omavalitusi, sõltub loomulikult kohalike omavalitsuste kohustuste ulatusest. Euroopa KOV kohustused erinevad liikmesriigiti. Erinevalt teistest Euroopa riikidest vastutab Taani KOV paljude riiklike teenuste ja poliitika valdkondade eest ja seega on ELi mõju Taanile suurem näiteks mõjust Kreeka kohalikele võimuorganitele. Mõju on ka valdkonniti erinev. Otseselt ELi mõjutatavad poliitika valdkonnad: need on valdkonnad, mida EL otseselt mõjutab. Keskkond- EL etendab tähtsat rolli keskkonnapoliitika valdkonnas. Selle on tinginud fakt, et keskkonnaprobleemid ei
Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) loomine, et aidata kaasa kapitali vabale liikumisele. Pluss kaupade ja teenuste vaba liikumine. 26. Kas Euroopa Liit on olnud edukas ühisturu loomisel? Mis on põhilised takistused ühtse siseturu loomisel Euroopa Liidus? Nii ja naa: a) Aeglane progress ja takistused turu piirangutest vabastamisel (teenindussektor, riigiabi, riigihanked, tehnilised tõrked) b) Ühisturu reeglite rakendamise kiirus on liikmesriigiti olnud erinev (lüngad ühisturu reeglistikus) c) UK versus FR ja DE (neoliberalism vs. reguleerimine) 27. Mis rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud ühisturu loomisel? Euroopa Kohtu „vastastikuse tunnustamise põhimõte“ aitas kaasa kaubanduse liberaliseerimisele. Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses) piiranguid, et kaitsta rahva tervist, ausat konkurentsi jms, aga need piirangud pidid olema
Liidu seadusandlusega. Eesti jaoks on oluline viia oma seadused vastavusse euronõuetega. Eesti Ehitusseadus (Ehs 2003) on viidud kooskõlla euronõuetega (RT I 2002, 47, 2975). Ehitusvaldkonda puudutab eurodirektiividest kõige enam Ehitustoodete Direktiiv (89/106 EEC) (1988). Viimase direktiivi eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu riikide ehitustooteid käsitlevad seadused, määrused ja haldusõiguslikud normid. Direktiivis on kehtestatud üldnõuded, mis liikmesriigiti võivad siiski erineda. Antud direktiiviga on sätestatud kõik tähtsamad ehitist puudutavad küsimused: mehaaniline tugevus ja stabiilsus; tuleohutus; hügieenilisus; tervise ja keskkonnaohutus; kasutusohutus; mürakaitse, energiasääst ja soojapidavus. Ehitusseaduse (EhS) § 3 on ehitisele esitatavaid nõudeid isegi direktiivist enam. EhS sätestab mh nõuded puuetega inimestele ehitatud eluasemetele ja keskkonnanõuded.
Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik ELi riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda. Residentsuse puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise liikmesriiki elama asumist tutvuda
põhimõttel, mille kohaselt saastaja peab maksma. (26) Intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seoses tuleks säilitada üldtunnustatud lex loci protectionis põhimõte. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks ,,intellektuaalomandi õigustena" mõista näiteks autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi, andmebaaside kaitse sui generis õigust ja tööstusomandi õigusi. (27) Töövõitluse, nagu näiteks streigi või töösulu täpne mõiste on liikmesriigiti erinev ning töövõitlus on reguleeritud iga liikmesriigi siseriiklike eeskirjadega. Seetõttu lähtutakse töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kaitsmise eesmärgil käesolevas määruses üldpõhimõttest, mille kohaselt tuleks kohaldada selle riigi õigust, kus töövõitlus toimus. (31) Poolte autonoomia põhimõtte austamise ja õiguskindluse tagamise eesmärgil peaks pooltel olema lubatud otsustada, millist õigust kohaldada lepinguvälisele võlasuhtele.
Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik ELi riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda. Residentsuse 29 puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise
Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad. 5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik El riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda. Residentsuse puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise
põhimõtteid ja suuniseid. Eelmainitu moodustab raamistiku, mis suunab kvaliteediküsimuste määratlemist kultuurivallas. Teisisõnu, raamistik on nüüdseks olemas ja alata võib selle kultuurisisuga seostamise vaevanõudev koostöö, mida juhib Euroopa toimetus. Tõenäoliselt palutakse abi ka muudelt asjatundjatelt, jälgides põhjalikult nende tegevust. Käesolev käsiraamat peab sisaldama ka hulka tingimusi, mis võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kõikide Euroopa kogukondade eriolusid võetakse käimasoleva sisulise ja vormilise läbivaatamise vältel arvesse ja eeldatavasti avaldatakse käsiraamat ajal, mil Iirimaa on Euroopa Liidu eesistujariik. Teha on veel palju, kuid on kindel, et oluline tulemus on juba saavutatud: arutelu asjakohasel teemal on alanud täie teadmisega, et tervikliku, Euroopa tasandil heakskiidetava käsiraamatu koostamine on keerukas, kuid samas väga vajalik ettevõtmine.
annaabi.ee 
