Äriühinguõigus
rahapesualaseid standardeid, olemata selle liige.76 Ühingukollisiooniõiguslikku
toimet võivad omada ka Eesti sõlmitud rahvusvahelise õigusabi lepingud.77
2. Eesti ühinguõigus.
Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnorme, mis reguleerivad ühingute õiguslikku
seisundit, asutamist, nime, organeid, sise- ja välissuhteid, vastutust, lõpetamist,
ühinguõiguslikku reorganiseerimist jms. Ühingut mõistetakse seejuures laias
tähenduses, hõlmates ka sihtasutused kui liikmeskonnata varakogumid. Käsitlemist
leiavad siiski eelkõige eraõiguslikud juriidilised isikud, mitte avalik-õiguslikud
juriidilised isikud.
Lisaks juriidilistele isikutele on ühinguõiguse objektiks ka füüsilisest isikust ettevõtja
regulatsioon, seda siiski üksnes äriseadustiku reguleerimisala ulatuses. Siseriikliku
ühinguõiguse kõrval kuulub käsitlemisele ka rahvusvaheline ühinguõigus.
Ühinguõiguse objektiks on ka äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste
annaabi.ee 
