Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollasesse EKP-s (Eesti Kommunistlik Partei) oli madal haridustase: 2/3 olid alg- ja mitte-täieliku keskharidusega, kõrgharidusega kommunistid moodustasid 8-9% liikmeskonnast. 1980.aasta teisel poolel moodus-tasid keskharidusega kommunistid 4/5 kogu liikmeskonnast. NOMENKLATUUR oli vahendiks, mille abil sai ühiskonda kontrollida ja suunata. Üheks tähtsamaks atribuudiks olid valimised. 1974.aastal 100 saadikut, poolthääletanute protsent 96,17. 1950.aastate algusest ei langenud poolthääletanute protsent alla 99,5. NSV valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Saadikute roll oli tähtsusetu, sest nad pidid kuulekalt
Rüütelkonnad Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Autonoomsed asutused Eestimaa maapäev kogunesid kõik aadlikud Harjust, Virust, Läänest ja Järvast kuberneri või tema äraolekul rüütelkonna peamehe kutsel (iga kolme aasta tagant). Küsimusi arutati 4 maakonna aadli esindajate vahel. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust, keda valis maapäev.
põhikirja ning tegevuskava Liikmete õigused Olla esindatud EAKLi juhtorganites ning võtta osa nende tööst Saada õigusabi ning nõustamist töö- ja sotsiaalküsimustes Saada toetust Osaleda koolituses Osaleda varakasutamise ja käsutamise otsustamises Tutvuda EAKLi vara ja rahaliste vahendite kasutamise dokumentatsiooniga Esitada arupärimisi ning teha ettepanekuid Saada regulaarselt teavet EAKLi tegevusest EAKLi liikmel on õigus astuda välja EAKLi liikmeskonnast Liikme kohustused Peab rakendama demokraatia ja avatuse põhimõtteid Arendama üleriigilist tegevust ja koostööd Täitma juhtorganite otsuseid, olema solidaarne töövõitluses Tasuma EAKLi liikmemaksu osalema EAKLi tegevuses ja tegema nendega koostööd pidama ametiühinguliikmete registrit teavitama EAKLi oma liikmete arvust, koosseisust, sõlmitud kollektiivlepingutest EAKLi JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE EAKLi juhtorganid on: Kongress Volikogu Juhatus Esimees (Harri Taliga)
juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides. Tollane EKP oli esijoones aparaadipartei ning selle liikmeskonda iseloomustas madal haritustase. Kõrgharidusega kommuniste oli vaevalt 8-9% liikmeskonnast. Edaspidi aga partei liikmete haridustase kasvas jõudsasti. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, mis muutus eriti tuntavaks 1940 aastate teisel poolel, mis jõudis haripunkti võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Parteist väljaheitmine sai oluliseks liikmeskonna kasvu reguleerimisvahendiks ning üleliidulisel tasanidl asendas see varasemaid suurpuhastusi. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete
Viljandi Jaani kogudust teenib alates 1. aprillist 2005 õpetaja Marko Tiitus. Kristusekeskne kogudus Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu. Pühapäevane missa on koguduseelu süda. Nooruslik kogudus Tänu sellele, et pärast koguduse taastamist on meiega igal aastal liitunud läbi leerikooli palju noori, moodustavad kõige arvukama vanuserühma meie liikmeskonnast 21-35- aastased inimesed.Korraldatakse noortele peredele ja lastele,aastas 8-9 perejumalateenistust koos lastekirikuga. Avatud kogudus Jaani kirik on aastaringselt köetav, puhas, valge ja hubane. Ei avata pühakoja uksi vaid kord nädalas, vaid peaaegu iga päev. Koguduses tegutseb kolm koori, aastas toimub 50-60 erinevat kontserti, kaks korda aastas korraldatakse leerikooli. Suveperioodil (15.05-15.09) on kiriku uksed avatud iga päev. Teeniv kogudus
Valitsus koosenb peaministrist ja portfelliga ja portfellita(ministeeriumita) ministritest. Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler. Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. Õigus võtta ära
2.5.5 on tegutsenud ühingu nime taga illegaalselt. III JUHTIMINE 3.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek vastavalt seadusele, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed. 3.2 Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Otsustamisel võivad osa võtta kõik ühingu liikmed. Nõutav häälte hulk otsuste tegemisel peaks olema kogu liikmeskonnast. Otsustamise protsess põhikirja muutmisel peab nõus olema enam kui pooled ühingu liikmetest. 3.3 Ühingu juhatus valitakse kolmeks aastaks ja sinna võib kuuluda üks kuni kolm liiget, kelle määrab üldkoosolek. Otsuste vastuvõtmisel peavad kohal olema kõik juhatuse liikmed (3 inimest). IV ÜHINGU RAHALISED VAHENDID JA VARA 4.1. Ühingu rahalised vahendid moodustuvad: 4.1.1 sisseastumis-ja liikmemaksudest; 4.1.2 sponsorite ja eraisikute annetustest; 4.1
Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Eesti ja Liivimaal omasid võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Käidi ka koos maapäevadel ning nende vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast.
Seitsmenda päeva adventistid on eelkõige "raamatu rahvas", ja selleks raamatuks on Piibel. Kuigi Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus rajati Ameerikas, on ekslik pidada seda "ameerikalikuks" liikumiseks, nagu vahel on nimetatud. Adventkiriku tõekspidamised on sügavalt rajatud Euroopa usupuhastajate poolt tunnustatud veendumustele. Enamikku neist õpetustest kandsid edasi usklikud Euroopas enne, kui 1863. aastal organiseeriti Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus. Vähem kui 10% liikmeskonnast elab Põhja- Ameerikas ning koguduse kasvades üle maailma see protsent aina väheneb. Adventkirik hakkas oma olemasolule Euroopas alust rajama 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi alguskümnendeil. Ehkki ta pole arenenud valdavaks uskkonnaks üheski Euroopa riigis, on ta saanud oluliseks, pidevat kasvutendentsi näitavaks liikumiseks. Seitsmenda Päeva Adventistide missioon Kooskõlas Pühakirja suurte prohvetikuulutustega näeme Jumala plaani kõrgpunktina
suurendada juhtkonna kindlustunnet, et kõik meetmed, mis juhtkonna poolt on kasutusele võetud, aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele, lisandväärtuse loomisele ja et nad on piisavad ja samas mitte üleliigsed (3, loengumaterjalid Toomas Johanson) 1.2. Rahvusvaheline ja Eesti Siseaudiitorite Ühing Institute of Internal Auditors (edaspidi IIA) on loodud kutseühinguna 1941. aastal USA-s. Ühingu liikmed on füüsilised isikud 100-st riigist, kusjuures ligi 50% liikmeskonnast on ameeriklased. IIA põhiülesannete hulka kuulub: arendada siseaudiitorite professionaalset tegevust, standardite tutvustamine ja erialane nõustamine, siseaudiitorite sertifitseerimine, koostöö 6 Euroopa Komisjoniga. IIA kodulehelt ( www.theiia.org) leiab iga liige ja mitteliige lisainformatsiooni. Eestis loodi 2000. aasta mais mittetulundusühing Eesti Siseaudiitorite Ühing ( edaspidi
märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi
liikmed tegid tolleaegsetest oludest lähtuvalt rasket füüsilist tööd isamaa heaks sellest isiklikku kasu eeldamata ja tasu nõudmata. 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid Enne Teist maailmasõda kuulus Naiskodukaitse ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. Naiskodukaitse oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas ehk seltskonnas, nagu tol ajal öeldi, prestiizne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Naiskodukaitse juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest, kes ka, kui vaja oma tõekspidamiste nimel ei riskinud isikliku heaolu ega ametikoha kaotusega. MARI RAAMOT (1872 Tarvastu 1966 New York) oli Naiskodukaitse esimene esinaine aastail 1927 1936. Sündis Mulgimaa taluperes, õppis kodumajandust Königsbergis, Kielis ja Leipzigis. Asutas 1911
Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest
EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste küüditamise ja muusuguse represseerimise, talude kollektiviseerimise ja Eesti venestamise eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja täitmine. Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid saja tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli sel ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi veerand miljonit eestlast. Pärast NKLP Keskkomitee büroo 14.detsembri 1987 salajast otsust natsionalismi ilmingute kohta Eestis, Lätis ja Leedus järgnes 5.jaanuaril 1988 vastav otsus EKP Keskkomitee büroolt, mille kohaselt tuli "paljastada ja kritiseerida Eesti kodanluse ja tema liitlaste kiskjalikku olemust, valge terrori initsiaatoreid ja läbiviijaid, kodanliku Eesti iseseisvuse loosungi olemust: "Kellele iseseisvus, kellele ike," Eesti kodanluse 20 aasta
Mõiste: Komitern- maailma kommunistlikke parteisid ja töölisliikumisi ühendav katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma tegevuses juhindus NSV Liidu poliitikast. Kommunistide relvastatud 1924 riigipöördekatse suruti Eesti sõjaväe poolt maha; aktiivsemad osalised kas hukati või pandi pikaks ajaks türmi. Selle läbikukkunud aktsiooniga kaotas EKP ka suurema osa oma senisest populaarsusest ja liikmeskonnast (ligi pooled istusid kinni Tallinna Keskvanglas). Riigipööre aitas kaasa ka teiste parteide seniste vastuolude ajutisele vähenemisele ja viis vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliidu tegevuse taastamisele (kõrgajal ~30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: A) baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele makstud kompensatsioonid aitasid
seadusi. valitakse kätte siis, kui Asutamismenet võetud otsuste lselt) ning kui Obligatsioon Ei haldusnõukogu lahkutakse lus on lihtne- kaudu. Igal sellest üle ei ole nimeline, poolt sama rahvaettevõtte asutamisleping. täisosanikul on jää, siis kuulub kauaks kui töökollektiivi Vajalik osanike üks hääl, täisomanikud tagasiostmisele haldusnõukogu liikmeskonnast arv on sõltumata ei saa midagi. emiteerija poolt, ise. Direktori ja muudel minimaalselt 2. panusest. Aktsiaseltsi vajatakse üldpädevuses on variantidel Pole Usaldusosaniku (AS) tugevad kindlaks tootmis- *liikmed miinimumkapit l ei ole õigust küljed: tähtajaks, ei tehnoloogia ja saavad ali nõuet. juhtida ühingu *aktsionäride
Kolmanda eelkonstitutsiooni põhjal selles etapis kõrgeim võim kuulus põhimõtteliselt rahvale. Viimase nimel kõrgeimat võimu teostas Asutav Kogu, kes oli parlamentseks seadusandlusasutiseks, tegutsedes sellisena ühekoja-süsteemil. Et parlamendi esimees oli ühtlasi Vabariigi sise- ja välisesindajaks, siis ei tuntud ka tollal riigipea instituuti. Nii seati juhtimine ekstreemparlamentliku vabariigi põhimõtteile. Asutav Kogu eraldas enese liikmeskonnast legislatiivse erikollegiumi Seadusandluse Delegatsiooni näol. Asutava Kogu volitusel ja valve all kõrgemat haldusvõimu teostas Vabariigi Valitsus, kes tegutses kollegiaalsuse põhimõttel. Kõrgema kohtuvõimu teostamiseks Asutav Kogu lõi Riigikohtu, kellele otseselt allusid kõik jurisdiktsioonilise funktsiooniga tegelevad asutised ja ametnikud. Kodanikkude õigused ja vabadused kindlustati. Nende vahekord riigivõimu esindajatega rajati õigus- ja kohturiigi põhimõtteile
killustumise. 2005. a oli registrisse kantud neli vene parteid, millest igaüks kogus avalikkuse toetust vaid alla 1%. Suure tõenäosusega hääbuvad mõned neist lähiaastatel, teised jäävad alles, ent ei suuda poliitikas kaasa rääkida. Mitmed vene poliitikud on läinud üle tugevamatesse Eesti erakondadesse. Kui algul astusid nad peamiselt Reformierakonda ja Keskerakonda, siis täna leiab mitte-eestlasi kõigi erakondade liikmeskonnast. (Toots 2006) Võrreldes 1990. aastate keskpaigaga on erakonnad organisatsiooniliselt oluliselt tugevnenud. Seaduse järgi peab erakonna registreerimiseks olema vähemalt 1000 liiget. Suuremate erakondade liikmeskond ületab seda piiri 46 korda. Parlamendiparteid tegutsevad ülemaaliselt; erakonna struktuur, juhtimismehhanism ning kohalike organisatsioonide pädevus on põhikirjades selgelt sõnastatud. Samas domineerib endiselt ülevalt alla toimimine
Rootsi ja Ungari karma kagyu keskustelaama Chöphel edastas oma koolkonna meeleharjutusi. Tiibetist pärit drikung kagyu koolkonna auväärne laama XII Nubpa Tulku Konchok Tenzin Rinpoche andis edasi vadzrajaana- harjutusePhowa (Wylie: 'pho ba; sanskr: sakrnti), tema vahendusel saabus Eestisse õpetama sama koolkonna laama auväärne tulku Lamkhyen (Lamchen) Gyalpo Rinpoche. Tallinnas registreeritud Eesti Budistliku Liidu liikmeskonnast lähtusid hiljem mitu iseseisvat budistlikku organisatsiooni ja ühendust, nende hulgas ka Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagjü Ratna Sri Keskus (esimene budistlik usukogudus Eestis), Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade (FWBO) Tallinna keskus ehk Sulevimäe budismikeskus (praeguse nimega Triratna Budistliku Kogukonna Tallinna keskus -Budakoda) ning hiljem ka Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus (selle tekkimine ja tegevus lähtus otseselt tiibeti
võitles kirikuhoonete toreduse vastu. Selle tõttu on inglise kunst demokraatlikuma põhikoega. Väga oluliseks kunsti edendamisel oli kunstielu organiseerimine. 1754. a. asutati Society of the Encouragement of Arts, Manufactures and Commerce in Great Britain (Suurbritannia Kunstide, Manufaktuuride ja Kaubanduse Edendamise Selts). Selle initsiatiivil toimus 1760. a. esimene avalik kunstinäitus, millel oli suur edu. Grupp kunstnikke seltsi liikmeskonnast pidas ühingu põhimõtteid liialt demokraatlikeks ja asutas oma organisatsiooni Society of Artists of Great Britain (Suurbritannia Kunstnike Selts). Teine osa kunstnikest, kes pooldas kunsti laialdast populariseerimist, koondus omaette ühinguks - Free Society of Artists (Vaba Kunstnike Selts). 1761. a. organiseeris Society of Artists of Great Britain suure ülevaatenäituse, mille edu ületas eelmisel aastal korraldatud näituse oma. Sealt peale kujunesid seltsi näitused traditsioonilisteks
Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teistest
Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna- Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka
loomine Eestis. Oma tegevuses sai EKP laialdast abi NSV Liidult (rahaline abi, relvad, propagandakirjandus, NSV Liidus leidsid pelgupaiga Eestis tagaotsitavad kommunistid jne). Kommunistide relvastatud 1924 riigipöördekatse suruti Eesti sõjaväe poolt maha, aktiivsemad osalised kas hukati või pandi pikaks ajaks türmi. Selle läbikukkunud aktsiooniga kaotas EKP ka suurema osa oma senisest populaarsusest ja liikmeskonnast. Riigipööre aitas kaasa ka teiste parteide seniste vastuolude ajutisele vähenemisele ja viis vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliidu tegevuse taastamisele (kõrgajal u 30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: · baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele makstud kompensatsioonid aitasid leevendada
grupis töötades sageli palju äärmuslikumaid otsuseid kui individuaalselt tegutsedes. Otsused võivad olla äärmuslikud mõlemas suunas: kas tavalisest riskantsemad või konservatiivsemad. - Sotsiaalne võrdlus (- Lamm ja Myers) - oma sotsiaalse grupi võrdlemine teistega nende suhtelise sotsiaalse staatuse ja prestiiži mõttes. Sotsiaalne võrdlus on oluline, kuna inimene püüab eemalduda iga grupi liikmeskonnast, mis ei peegeldu tema enesehinnangus positiivselt võrdluses teiste gruppidega. - Grupimõtlemine - reaalsusetaju kadumine sisemise üksmeele tõttu komitees, klubis või muus inimgrupis, mistõttu grupp võib langetada ohtlikke või rumalaid otsuseid, kuna ta ei suuda kriitiliselt suhtuda oma oletusesse või võtta arvesse tegelikkuse ebameeldivaid aspekte, mis võivad olla seotud käsiteldava olukorraga. Grupimõtlemise iseloomustavad tingimused (- Janise):
............................................. ............... ............................................................................................................. ............... Kommunistide relvastatud 1924 riigipöördekatse suruti Eesti sõjaväe poolt maha, aktiivsemad osalised kas hukati või pandi pikaks ajaks türmi. Selle läbikukkunud aktsiooniga kaotas EKP ka suurema osa oma senisest populaarsusest ja liikmeskonnast. Riigipööre aitas kaasa ka teiste parteide seniste vastuolude ajutisele vähenemisele ja viis vahepeal varjusurmas olnud Kaitseliidu tegevuse taastamisele (kõrgajal u 30tuhat liiget). Lisaks kommunistidele oli noorel Eesti Vabariigil karta ohtu ka: - baltisaksa mõisnikelt, kes soovisid tagasi saada oma riigistatud mõisaid ja endist poliitilist ülemvõimu. Baltisakslastele
eriti just kirikute vaatenurgast ja nende arengutega seotud kirikureformid, mis näitavad kiriku püüet kohaneda muutuvate ühiskonna oludega ja individuaalse religioossusega. Teine osa tutvustab luteri kirikuid maailmas, kirikutevahelisi organisatsioone, teoloogilisi ühendusi ja lepinguid. Kolmas osa tutvustab konkreetsemalt Euroopa luterlikke kirikuid, millega EELK on ühel või teisel moel viimastel aastakümnetel olnud seotud (antakse ülevaade liikmeskonnast, struktuurist ja juhtimisest, erilisematest sündustest ja arengutest). Erinevate luterlikke kirikute ja ühenduste tutvustamine näitab, kuidas tänapäeva muutuvas religioosses olukorras on kirikuna toime tuldud. Teine peatükk on kogu töö kõige mahukam, koosnedes seitsmest alapeatükist. Seal tutvustatakse EELK ülesehitust ja struktuuri (vaimulikud, liikmeskond, kogudused, praostkonnad, konsistoorium, kirikukogu, põhikirjad). Lisaks
konsulteerima teiste liikmesriikidega; · pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes. MFN põhimõttest kalduti kõrvale arengumaade puhul, kelle suhtes rakendati lisasoodustusi. GATT jäi siiski põhiosas kaubandust reguleerivaks dokumendiks. Sellega ei olnud kaetud näiteks põllumajandus, lisaks sõlmiti osa GATT-i hilisematest tollide- ning dumpinguvastastest lepetest suhteliselt väikese osa vahel kogu liikmeskonnast. GATT-i kandepinda näitab fakt, et selle 125 osapoole arvel toimus 90% rahvusvahelistest kaubandusest. 1.3 GATT-ist Maailma Kaubandusorganisatsioonini. Arengud Esmapilgul võib tunduda, et Maailma Kaubandusorganisatsioon on kaasaja nõudmisetega vastavusse viidud GATT. Tegelikkuses on asi keerulisem. 8 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe
eksami kirjaliku ja suulise osa kombineerimisel langeks õigusteadmiste kontrollimisel põhirõhk kirjalikule eksamile, võimaldades seni läbi kogu aasta toimuvad eksamid koondada 1–3 korrale aastas, mille käigus eksamineeritakse korraga suuremat gruppi kandidaate. Need muudatused eeldavad ka advokatuuriseaduse muutmist. Edasise paindlikuma eksamikorralduse tagamiseks oleks mõistlik viia täpsem reeglistik seaduse tasandilt kodukorra tasandile. Advokatuuri liikmeskonnast üldisemalt rääkides tuleb peatuda veel ühel olulisel arengul. Nimelt viimase kahekümne aasta jooksul on advokatuuri liikmeskond olnud kolmeastmeline: vandeadvokaadid, vande- advokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Samas, advokatuuriseaduses aja jooksul tehtud muudatuste tulemusena toimub vandeadvokaadiks saamine algse kolmeastmelise mudeli asemel praktikas pigem kahe- astmelisena: advokatuuri astutakse vandeadvokaadi abina või vanemabina, misjärel sooritatakse vande- advokaadi eksam
tõsimeelsuse vastast ja hüperkriitilist rühma. Kuni 1980. aastateni olid ANK'64, Visarid ja SOUP'69 Nõukogude Eesti ainukesed mitteametlikud kunstirühmitused. Kuigi nad tegutsesid lühikest aega ning olid sündinud kunstiüliõpilaste algatusel ja mõeldud arendama ja avalikustama nõukogulikust haridussüstee- mist sõltumatut kunsti, ulatus nende tegevus nende liikmeskonnast palju kaugemale, noorte kultuurist huvitatud inimesteni, mõjutades kunstipilti palju pikema aja vältel kui oli kestnud rühmituste aktiivne koostöö. Moodsa kunsti esimene tegelik näitus oli 1973. aastal toimunud Saku'73 (teiste seas
asus tema asemele 1234 aastal taas itaalia vaimulik Wilhelm Modenast. Saule lahing. Mõõgavendade ordu liitmine Saksa orduga. Saule lahing oli 1236 lahing oli leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse Zemgales, Kuramaal ja Saaremaal. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles 1241. aastal. Saule lahingus sai surma ligi pool Mõõgavendade ordu liikmeskonnast. Pärast seda loodigi selle ordu asemele sujuvalt Saksa Ordu, see käis rahumeelselt. 1237 andis Paavst välja üüriku, et Mõõgavendade ordu võib inkorporeerida ehk liita Saksa Orduga. Saksa ordu Liivimaa haru. Ordu oli piiskopist ametlikult sõltumatu ja allus otse paavstile. Saksa Ordu oli iseenessest suhteliselt suur,liivimaa oli vaid üks osa sellest. Odru püüdis teha nii, et inkorporeerib toomhärradeks ordu liikmeid, kuid vaatamata sellele ei suutnud nad
aastast kuni iseseisvumiseni 1990 Lõuna-Aafrika Vabariigi kontrolli all. Kamerun kuulub Rahvaste Ühendusse alates 1995, ehkki Briti Impeeriumi kuulus sellest kõigest pisike osa. Mosambiik on ainus Rahvaste Ühenduse liige, millel pole Briti Impeeriumiga mingit seost: see on endine Portugali asumaa. Mitu riiki on oma liikmestaatuse ühenduses peatanud või koguni ühendusest lahkunud, ent pärast tagasi tulnud (Pakistan koguni korduvalt). Ainult Iirimaa (1949) ja Zimbabve (2003) on liikmeskonnast lahkunud ega ole naasnud. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (United Nations) Ühinemisaasta: 1945. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ÜRO on loodud 24. oktoobril 1945. http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations Maailma Kaubandusorganisatsioon (World trade organisation)
just eesti talupoegadele hea aeg, ei oska mina täpselt öelda, kuigi allikaid uurides tundub et nende olukord siiski paranes piisavalt Rootsi ajal. Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. 15 Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes
kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956. · 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne) · Teatrikuude jm populariseerivate ürituste korraldamine · Preemiad, tunnustused
Kamerun kuulub Rahvaste Ühendusse alates 1995, ehkki Briti Impeeriumi kuulus sellest kõigest pisike osa. Mosambiik ja Rwanda on aga kaks riiki, millel pole olnud seost Briti Impeeriumiga. Mosambiik oli Portugali asumaa ja Rwanda Saksa koloonia ja Belgia usaldusterritoorium. Mitu riiki on oma liikmestaatuse ühenduses peatanud või koguni ühendusest lahkunud, ent pärast tagasi tulnud (Pakistan koguni korduvalt). Ainult Iirimaa (1949) ja Zimbabwe (2003) on liikmeskonnast lahkunud ega ole naasnud. Hulk Briti Impeeriumi alla kuulunud territooriume ei ole pärast iseseisvumist kunagi kuulunud Rahvaste Ühendusse. Need on kaks kolooniat (Aden ja Birma ning hulk protektoraate ja mandaatalasid: Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Egiptus, Iisrael, Iraak, Jordaania, Katar, Kuveit, Omaan ja Sudaan. Rahvaste Ühendusse kuulub ligi 2 miljardit inimest ehk 31% maailma rahvastikust. Rahvuslik kogutoodang on 7,8 triljonit USA dollarit ehk 16% maailma majandusest
Liitlaseks sai Saksa ordu (12saj lõpp Pühal maal). Too hakkas 13saj algul Preisimaal tegutsema ning sattus Poola vürstidega vastuollu. Koostöö Saksa orduga ei olnud esialgu edukas. Saksa ordu jaoks tähendanuks ordude liitmine soovimatuid poliitilisi konflikte. Pealegi, mõõgavennad seadsid tingimusi, tahtes säilitada autonoomiat. 1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt lüüa, ordumeister langes, 48 (pool liikmeskonnast peaaeg) ka. Identifitseeritakse Šiauliaiga. Mõõgavennad nüüd nõrgad ja 1237 liideti tingimusteta Saksa orduga. Siit algus Saksa ordu haru Liivimaal. Eesotsas kõrgmeister (hochmeister), kes resideerus Akkonis, hiljem Veneetsias j a alates 1359 Marienburgis. Peale Preisi haru oli Liivi haru ja Saksa haru, koosnes laialipillutatud aladest, keskmes linnus. Ala – ballei: nende balleide ees deutschmeister. Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru.
on koha peal saanud ettevalmistuse juhtivatele kohtadel saamiseks. Eesotsas suuresti EKP, kes hakkas süsteemsemalt järelkasvule mõtlema, selleks, et inimesed saaksid ettevalmistuse, asutati Vabariiklik Parteikool. Partei liikmeskond: - Liikmed, - Liikmekandidaadid. Liikmeskonna iseloomustus: - Liikmeskonna kiire kasv, - Eestlaste osakaalu suurenemine, - Naiste osakaalu aeglane kasv (1980ndate lõpuks on naisi ca 36% liikmeskonnast), - Vananemine (1980ndatel moodustasid enamuse üle 40-aastased), - Haridustaseme tõus, - Tööliste osakaalu vähenemine (aina rohkem oli liikmeskonna hulgas teenistujaid). 1988. a moodustub liikmeskonna haripunkt, kui EKP-sse kuulub 103 000 inimest. 1990ndate aasta lõpuks on liikmeid ca 1000. Nomenklatuur. Nomenklatuuri mõiste: 1) Kõige olulisemate ametikohtade loetelu nõukogude ühiskonnas, mille puhul ametisse nimetamisel oli vaja alati partei heakskiitu.
viiendikuni. Parteilaste vanuselist koosseisu teisiti kokku puutuda metsavendadega, mida jälgides ilmneb vananemise tendents. Kui 1945. siseministeerium võis käsitleda kui sekkumist aastal moodustasid alla 40aastased tema kompetentsis olevasse. Olukorra lahendas parteiliikmed kolmveerandi liikmeskonnast, Moskvas vastu võetud otsus, millega Balti siis 1988. aastal ainult neli kümnendikku. liiduvabariikide siseministeeriumide koosseisus tegutsevad banditismi vastu võitlemise Julgeolekuorganid ja okupatsiooniarmee osakonnad anti 1947. aastal uue osakonna
Harrastuskalastajate kaasamine kalakaitsesse ja keskkonnakaitsesse laiemalt saab praeguse õigusruumi kohaselt olla peamiselt teavitava iseloomuga, keskkonnaalase teabetelefoni 1313 kaudu. Probleemiks on suure hulga ebakvaliteetse info laekumine vihjetelefonile, kuna teavitajad ise ei ole tihti seadustega kursis ning edastavad ebakvaliteetset infot. Seda on võimalik parandada korraldades erinevaid koostöökoolitusi ja infopäevi. Klubilise liikumise edenemisel kujuneb klubide liikmeskonnast sujuva koostöö ja usalduse olemasolul väga oluline infoallikas. Teavitamaks ja julgustamaks isikuid rohkem kasutama keskkonnaalast teabetelefoni 1313, on vaja teha pidevat sellesuunalist teavitustööd. Samuti tuleb panustada järelevalve võimekuse tõstmisele ning kaasajastamisele. Kalandusturismi arendamisel tuleb analüüsida ja vajadusel luua soodne õigusruum kalandusturismiga kaasnevate teenuste osutamiseks. Tulevikus võib olla kalavarude
Juba 1945 ilmusid Rootsis eesti kirjanike algupärased teosed, aasta hiljem hakati eestikeelseid uudisteoseid välja andma ka Saksamaal. B.Kangro andmeil on väljaspool Eestit kirjastatud 2600 mitmesugust raamatut ja brosüüri. Algupärast ilukirjandust umbes 780 nimetust. Kahel esimesel sõjajärgsel kümnendil ületas pagulaskirjandus mahuliselt selgesti koduEestis ilmunud ilukirjanduse. Vabariigiaegse Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeskonnast lahkus välismaale umbes kolmandik, nende hulgas arvukalt tookordseid ja tulevasi tippkirjanikke M.Under, G.Suits, A.Gailit, H.Visnapuu, A.Mälk, K.Ristikivi, A.Kalmus, K.Lepik, I.Laaban, R.Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 194551 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse. Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike ühisettevõte aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B
Juba 1945 ilmusid Rootsis eesti kirjanike algupärased teosed, aasta hiljem hakati eestikeelseid uudisteoseid välja andma ka Saksamaal. B.Kangro andmeil on väljaspool Eestit kirjastatud 2600 mitmesugust raamatut ja brošüüri. Algupärast ilukirjandust umbes 780 nimetust. Kahel esimesel sõjajärgsel kümnendil ületas pagulaskirjandus mahuliselt selgesti kodu-Eestis ilmunud ilukirjanduse. Vabariigiaegse Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeskonnast lahkus välismaale umbes kolmandik, nende hulgas arvukalt tookordseid ja tulevasi tippkirjanikke - M.Under, G.Suits, A.Gailit, H.Visnapuu, A.Mälk, K.Ristikivi, A.Kalmus, K.Lepik, I.Laaban, R.Kolk. Kirjanduselu keskuseks kujunes Rootsi. 1945-51 tegutses kirjastus Orto, mis hiljem asus ümber Kanadasse. Kõige rohkem on algupärast ilukirjandust välja andnud kirjanike ühisettevõte - aktsiaseltsina rajatud Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis alates 1951 tegutses B.Kangro eestvedamisel Lundis.
Nn tagamaa, mille hulka tuleks lugeda nii oma lõbuks mängivad ja püsivast muusikutööst mittehuvitatud pillimehed kui ka algajad noored muusikud, loetelus ei kajastu. Viimaseid ehk algajaid ei tohiks samas kuidagi alahinnata, sest nagu käesoleva uurimuse edasised peatükid näitavad, moodustasid sõja tõttu emigreerunud teiste elualade esindajad (meremehed, insenerid jne) ainuüksi Rootsis mitmeid arvestatava tasemega orkestreid, kelle liikmeskonnast muusikute nimestikus ei ole kedagi, kuid kes oma muusikalise ettevalmistuse ja huvi džässi vastu olid saanud kodumaal. 52 86 viiuli-, 83 saksofoni/klarneti-, 74 klaveri-, 24 akordioni-, 53 trummi-, 49 trompeti-, 15 trombooni-, 11 susafoni-, 19 kontrabassi-, 16 bandžo/kitarri-, 13 tšello-, 1 ksülofoni-, flöödi- ja vibrafonimängija. Kui neid arve lähemalt silmitseda, torkab kohe silma, et
kuulekad kui kindlasti 30ndate lõpu parteilaste seltskond, kes oli suure terrori üle elanud ja selle järel parteisse tulnud. Teisalt oli seltskond ka ohtlik, kuna enamus neist olid rindemehed. Seetõttu oli sõja lõppedes vaja hakata kuidagi seltskonda kontrollima senisest tugevamini. Üheks oluliseks vahendiks sai permanentne liikmeskonna puhastamine. Kui 30ndatel, eriti 30ndate keskel Suure Terrori raames oli suur osa partei liikmeskonnast uunenud, siis sõja järel ühtset suuremat puhastust ette ei võetud, aga iga-aastaselt, igakuiselt partei ridade puhastamine toimis. Seetõttu oli tegemist permanentse protsessiga. 1945-53 jooksul u 1 miljon partei liiget visati parteist välja. Nii üritati partei saastatust vähendada, teiselt pidev väljaviskamine pidi parteiliikmeid distsiplineerima. Oluline on ka see, et vahetult sõja järel kehtestati uued vastuvõtureeglid parteisse.
2) nn metropoliregiooni põhimõttel (hõlmab suurlinna + tihedalt seotud tagamaa); 3) nn Suur-Pariisi mudel (üksikute linnaosade assotsiatsioon). § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID Riigikaitselised organisatsioonid on vabatahtliku liikmeskonnaga struktuurid, mis moodustavad vastava riigi sõjaväe spetsiifilise reservi (nt Eestis Kaitseliit, USA-s Rahvuskaart; nn maakaitse organisatsioonid). Sõjaseisukorras mobiliseeritakse nende liikmeskonnast suur osa tegevväkke, rindeteenistuseks kõlmatu kontingent rakendatakse reeglina tagala julgestuseks (valveteenistus, päästeteenistus, avaliku korra ja julgeoleku kaitse jne). Eriolukorras (erakorraline seisukord; epideemia; katastroof) täidab reeglina spetsiifilisi ülesandeid vastavalt vajadusele. Reeglina allub riigi sõjaväe (kaitseväe) tsentraliseeritud juhtimissüsteemile, moodustab kaitsestruktuuri ühe komponendi.
juriidilise isiku reorganiseerimist vaid seaduses sätestatud juhtudel. 1.1. Mittetulundusühingute ühinemine Mittetulundusühingute ühinemisel võib olla kaks erivormi. Esimese puhul, mida tinglikult võiks nimetada ühendamiseks, lähevad kahe või enama ühenduse varad ja õigused ning kohustused üle uue põhikirja ja uue nimetuse all tegutsevale õigusjärglasele. Reorganiseeritavate ühingute tegevus lõpetatakse ning liikmeskonnast moodustub õigusjärglase liikmeskond. Kuigi faktiliselt tekib uus ühing, ei loeta reorganiseerimise käigus uue ühingu tekkimist ühingu asutamiseks selle mõiste juriidilises tähenduses. Teiseks erivormiks on liitumine. Liitumise tulemusena lähevad ühe ühingu varad ja õigused ning kohustused üle teisele ühingule, kes jätkab oma tegevust suuremas mahus (suurema liikmeskonnaga) endise põhikirja alusel ja endise nime all. Liituva ühingu
juriidilise isiku reorganiseerimist vaid seaduses sätestatud juhtudel. 1.1. Mittetulundusühingute ühinemine Mittetulundusühingute ühinemisel võib olla kaks erivormi. Esimese puhul, mida tinglikult võiks nimetada ühendamiseks, lähevad kahe või enama ühenduse varad ja õigused ning kohustused üle uue põhikirja ja uue nimetuse all tegutsevale õigusjärglasele. Reorganiseeritavate ühingute tegevus lõpetatakse ning liikmeskonnast moodustub õigusjärglase liikmeskond. Kuigi faktiliselt tekib uus ühing, ei loeta reorganiseerimise käigus uue ühingu tekkimist ühingu asutamiseks selle mõiste juriidilises tähenduses. Teiseks erivormiks on liitumine. Liitumise tulemusena lähevad ühe ühingu varad ja õigused ning kohustused üle teisele ühingule, kes jätkab oma tegevust suuremas mahus (suurema liikmeskonnaga) endise põhikirja alusel ja endise nime all. Liituva ühingu
annaabi.ee 
