ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕ...
langevad hinnad. Odavnenud on telefonikõned, internetiühendus ja lennureisid. Tarbijakaitse eeskirjad kaitsevad kodanikke, kui kodukohaliikmesriigis või mõnes teises liikmesriigis müüakse rikkis või madalama kvaliteediga kaupa. EL on kehtestanud ka kõrged nõuded toiduohutuse tagamiseks. ELi kodanik võib elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Neid õigusi on järk-järgult laiendatud ka 12le uuele liikmesriigile, mõne liikmeriigi kehtestatud ajutised piirangud uutest liikmesriikidest pärit tööjõule kaovad. Täiendav teave reisimise kohta Euroopa Liidus ja ühisturust. Välismaale õppima Üle kahe miljoni noore on juba ELi programmide toel käinud õppimas või praktikal mõnes muus Euroopa riigis. ELi õpilasvahetusprogrammid ja piirülesed partnerlusprogrammid Erasmus ja Leonardo on hästi tuntud. Euroopa Liit ei otsusta koolitusprogrammide sisu üle, kuid tagab, et omandatud
kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu, millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid. NATO põhimõtteks on investeerida nendesse erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO'l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus hinnatakse alliansi vajadusi ning seejärel küsitakse liikmeriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks. Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides, mida NATO nimetab "võimepakettideks". Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala,