kohale. Seetõttu hoidsid stabiilsust pooldavad poliitbüroo liikmed ta juhtivatest kohtadest eemal, 1975 eemaldati ta lõplikult partei juhtimisest. Pjotr Selest (1908-1996): Ukraina KP 1. sekretär 1963-1972. Ukraina oli Venemaa järel tähtsaim liiduvabariik, seetõttu selle juht omas ka suurt rolli. Tõrjuti võimult 1973. Vladimir Stserbitski (1918-1990): Ukraina MN esimees 1965-1972, Ukraina KP 1. sekretär 1972-1989. Poliitbüroos 1971-1989, liikmekandidaat 1965-1971. Dmitri Poljanski (1917-2001): MN esimehe 1. asetäitja 1965-1973. Pärit Ukrainast. Tõrjuti võimult 1976. Gennadi Voronov (1910-1994): Vene NFSV MN esimees 1962-1971. Poliitbüroo liige 1961-1973. Arvds Pelse (1899-1983): Läti KP 1. sekretär 1959-1966. Oli mitteslaavlasena ohutu partei tippudele, samal ajal oli abielu kaudu seotud Susloviga. 3
tippu II maailmasõja ajal tegutses Andropov Karjala partisaniliikumises 1944-1947 → Karjala KP Petrozavodski linnakomitee II sekretär 1947-1951 → Karjala KP KK II sekretär 1951-1953 → NLKP KK vastutav töötaja 1953-1957 → NSV Liidu erakorraline ja täievoliline suursaadik Ungaris 1957-1962 → NLKP KK osakonnajuhataja 1961-1984 → NLKP KK liige 1962-1967 → NLKP KK sekretär 1967-1973 → NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat 1973-1984 → NLKP KK Poliitbüroo liige 1967-1982 → NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) esimees 1982 → NLKP KK sekretär 1982-1984 → NLKP KK peasekretär 1983-1984 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Andropov riigijuhina Perioodil 1970-80, mil Andropov oli KGB juhataja, oli ta NSV Liidus ainuke inimene, kes teadis riigi tegeliku olukorra kohta Partei ja riigi juhtkond ei hoolinud riigi täbarast olukorrast
Sõja ajal tutvus Breznev Nikita Sergejevits Hrustsoviga, kes edaspidi hoolitses Breznevi karjääri eest: Leonid Breznev, 1967 4 1946 1947 Ukraina K(b)P Zaporozje oblastikomitee I sekretär; 1947 1950 Ukraina K(b)P Dnepropetrovski oblastikomitee I sekretär; 1950 1952 Moldaavia K(b)P Keskkomitee (KK) I sekretär; 1952 1953 NLKP KK sekretär; 1952 1953 NLKP KK Poliitbüroo liikmekandidaat; 1952 1982 NLKP KK liige 1953 1954 Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse ülema asetäitja; 1954 1955 Kasahstani KP KK II sekretär; 1955 1956 Kasahstani KP KK I sekretär; Kasahtanis oli Breznevi põhiülesandeks stepis uudismaade rajamine. Seda ta ka tegi, kuigi mõnevõrra nurispidiselt. Põllud hariti üles ja külvati täis, kuid absoluutselt ei hoolitud vajaliku infrastruktuuri loomisest. Uudismaale üle kogu NSV Liidu kokkukutsutud
välja heideti. Keskkooli lõpetas samal aastal Tapal. Tegi juhutöid Tallinnas, Haapsalus ja mujal. 1935-1936 oli ametnik Rakveres Viru maavalitsuses. 1936 a. abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama. 1938. aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige ja kutseline kirjanik. II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmekandidaat oli ta 1945-1950 aastatel , kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused,
poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et ta oli Matsul ning Lonnil sündis tütar ( venelase vägisi soetatud laps). · Osvald meenutab kohtumist Martaga metsas, Marta tahab kodust vallamajja kolida, on ärritunud. · Linda mõtiskleb elatud elust, Andresest ja Hiie rahvast.
väliselt kui seesmiselt, ja äratas iga pisiosaga publiku ja näitlejate tähelepanu. Tema tähelepanuväärseteks rollideks kujunesid muskunstnik Pastelli Lutsu ,,Tagahoovis", madrus Suurvärav Smuuli ,,Atlandi ookeanis" ja otse loomulikult Kiir Lutsu ,,Kevades". Ervin ei tegelenud kunagi pelgalt näitlemisega. Selle kõrvalt leidis ta aega ka paljudeks teisteks tegevusteks. Näiteks Draamateatri aegadel oli ta ka kunstinõukogu liige ning partei liikmekandidaat. Ervin ei piirdunud vaid tööga Draamateatris. Paralleelselt tegeles ta ka näiteks Romulus Tiituse kirjutatud estraadikava ,,Terekest kah!" ettevalmistamisega ja seda mitte Draamateatris vaid Filharmooniast. 23. septembril 1965 võtab Ervin Abel punase pastapliiatsi ning kirjutab valgele paberile hoogsalt oma elu ainsa lahkumisavaduse: Palun mind vabastada töölt V. Kingissepa nim. TRA Draamateatrist alates 10. oktoobrist 1965. a
relvastatud kindrali seas, kes 26. juunil 1953 Kremlisse kutsuti ja kes ei teadnud Lavrenti Beria kavandatavast arreteerimisest, ka Breznev. Aastal 1954 viidi Breznev Nikita Hrustsovi ettepanekul üle Kasahhi NSV-sse, kus ta töötas Kasahstani KP KK II sekretärina ning 7. maist 1955 kuni 6. märtsini [[1956] I sekretärina. Nikita Hrustsovi toetusel tuli ta 1956 tagasi Moskvasse ning töötas 1960. aastani NLKP KK sekretärina (aastatel 19561957 oli ta NLKP KK Presiidiumi liikmekandidaat ning 1957. aastast liige). Kui Hrustsovi arvustamine tugevnes, siirdus Breznev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hrustsovi poliitikat. Aastal 1963 lahkus ta oma seniselt kohalt ning naasis poliitbüroosse ja sekretariaati. Ta valiti 1964 Hrustsovi asemele NLKP KK peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni.
a veebruaris siseasjade rahvakomissariks; 2) eraldi tuleb nimetada järgmisi Siseasjade Rahvakomissariaadi ja hiljem Riikliku Julge- oleku Rahvakomissariaadi juhtivametnikke: Škurin (siseasjade rahvakomissari asetäitja, hiljem riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja, EK(b)P Keskkomitee liikmekandi- daat), Sergei Kingissepp (Siseasjade Rahvakomissariaadi 3. eriosakonna ülem, hiljem riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja, EK(b)P Keskkomitee liikmekandidaat); Idel Jakobson (Siseasjade Rahvakomissariaadi, hiljem Riikliku Julgeoleku Rahvakomis- sariaadi uurimisosakonna ülema asetäitja), kes koos Kummiga kinnitasid suurema osa arreteerimismäärustest ja süüdistuskokkuvõtetest. Vastutus laieneb ka Siseasjade Rahva- komissariaadi ja Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi kohalike osakondade juhtidele Reinsonile (Harjumaa), Alfred Pressmannile (Tartu, jagab vastutust 198 vangi hukkami- se eest 1941
2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liidu leping ei sea liikmekandidaatidele muid nõudmisi, kui et tegemist peab olema Euroopa riigiga. Samas ei tähenda liitumisavalduse esitamine veel automaatset liikmekssaamist. Euroopa Liit otsustab, millise riigiga ta liitumisläbirääkimisi alustab. Seejuures hinnatakse, kas liikmekandidaat on võimeline kaasa lööma liidu ühiste poliitikate (kaubandus- ja tollipoliitika, keskkonnapoliitika, põllumajanduspoliitika, sotsiaalpoliitika jne) elluviimises, kas ta suudab üle võtta ühise seadusandluse nõuded ning kas tema riigikorraldus on piisavalt demokraatlik ja inimõigusi austav. Et Euroopa Liidu liikmeks saada, peab riik läbima järgmised protseduurilised sammud: 1. Valitsuse nimel peab pea-või välisminister esitama EL Ministrite Nõukogule liitumisavalduse
1. "Keskpäevavalgus" (1962, trükiarv 21 000) Algab 1950. aastaga, lõpeb 13 aastat hiljem. Peategelane Kristjan on otse sõjast, "õigelt poolelt" tulnud noor mees, kellel pole suurt kedagi ega midagi alles ja kes saab töökoha trammiparki. Poiss on selline "lihtne ja hea". Raamatu lõpul, kui "koidust on saanud hommik ja hommik on muutunud päevaks", on ta naisest lahku läinud ja temast on saanud partei liikmekandidaat. Olulised on aga hoopis teised tegelased: "valel pool" sõdinud mehed, vanad töömehejuurikad, Kristjani peenemast perest pärit noor naine Anne, naise sõbratar, ämm ja äi. Nemad ei ole nii lihtsad ja head ja nemad elavad nii, nagu inimesed vahetult pärast sõja lõppu tegelikult elasid, ja räägivad sellest, millest räägiti. 2. "Igapäevane leib" (1964, trükiarv 24 000) 10 aastat on möödunud. "Keskpäevavalguse" tegelaste elu läheb edasi