Vastuargumendid: Majandus- ja taristuminister Urve Palo on seisukohal, et Eesti teede hooldamiseks lisaraha ei vaja, Euroopa toetused on niigi suured. Samuti ei pea Palo teedemaksu kehtestamist mõistlikuks, sest Eestis on palju alternatiivseid teid, kus teedemaksu pole võimalik koguda. Põhiteede koormus väheneks ning hakataks sõitma väiksematel teedel, tõstes sellega kõrvalmaanteede liikluskoormust - need läheksid kiiremini korrast ära ja väheneks liiklusturvalisus. Veel toob argumendiks asjaolju, et Eestis on haljaasutus ning seetõttu auto on hädavajalik, et elu- või töökohta liikuda. Geograaf Garri Raagmaa peab Eestis aktsiise madalateks ning pooldab pigem nende tõstmist, sest teedemaksu kehtestamine nõuab kulutusi: tuleb panna püsti putkad, kontrollida ja moodustada alternatiivseid teid. Majandusminister Juhan Parts on arvamusel, et teedemaks suurendaks Eesti
haljaid virgestusalasid tiheasulates? Kasutatakse igapäevaselt, põhiliselt siis kohtumispaigaks ühes piirkonnas elavatele inimestele. Mängitakse, sporditakse, viibitakse värskes õhus, kasvatatakse ja hooldatakse taimi, loodus- ja kultuurmaastiku elamused. Oluline on liiklusohutus ja hea ligipääsetavus. Päikesepaisteline ala. 17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates? Üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus-motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Mõeldud jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendab olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. 18. Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on seotud rohestruktuuriga? Kergliiklus teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda:
füüsiliselt) privaatsed või poolprivaatsed (piiratud kasutajaskonnaga) ja ühiskasutusega alad ning vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Mänguatribuudid, liivakastid, kiigud, lauad, toolid, tuletegemise ja välitoidu valmistamise kohad. Soovitatavalt mõningaid vaikseid mängu ja istumisnurki. Soovitatav maksimaalne müranivoo kuni 55 dBA. 17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates? Eesmärk: üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus, motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendada olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. Ühtimisel loomade liikumiskoridoridega pakkuda elamuslikku keskkonda inimestele. Asend, kaugus ja suurus: tiheasula eri rekreatsioonialade, elamu- ja tööpiirkondade ühenduslülid. Teised rohealad võivad olla ka rohekoridori eri koostisosadeks või ka jätkuks nt
Rehvid on osa auto veermikust ja vedrustusest ja need mõjutavad auto juhitavust otseselt. Korrektse, mudelile sobiva rehvirõhu saab teada kas juhiukse pealt, kütuseluugi pealt või siis auto manualist. Osadel mudelitel (Toyota) on rehvirõhud kirjas ka kindalaekas asuva kleepsu peal. Peale veermiku kontrollimist ja reguleerimist on tagatud järgmised omadused: MOOTORIKÜTUST KULUB VÄHEM auto püsib hästi teel - SUUREM LIIKLUSTURVALISUS TAGATUD kerge juhitavus - auto ei "uju" parem manööverdamisvõime ühtlane rehvide kulumine - järsud pidurdamised ja rehvide tasakaalustamine ja rehvirõhud on eraldi teemad. Diagnostikaseadmed Kaasegsetel autodel, traktoritel ja liikurmasinatel on erinevate süsteemide juhtimine teostatud juhtplokkide abil. Juhtplokid võimaldavad süsteemide täpsemat toimimist, arvestades ka süsteemidele mõjuvaid välistegureid.
Jalgratturite teid peavad seevastu mitte-tallinlased tallinlastest viletsamateks – hinnangu väga halb või pigem halb andis 51% Tallinna lähiümbruses elavatest vastajatest ning 41% Tallinna vastajatest. Samamoodi hindasid ühistranspordi olukorda väljaspool Tallinnat elavad inimesed kehvemaks (42%) kui Tallinna elanikud (36%). Samas tuleb öelda, et üldiselt jäi suur osa antud küsimuse puhul pigem neutraalseks. Liiklusturvalisus ja –kultuur teeb ühtviisi muret nii Tallinna kui ka väljaspool linna elavatele inimestele ning on ühtlaselt kõrge – 63% kõikidest vastanutest hindab olukorda halvaks ning väljaspool Tallinnat elavate vastanute hinnangud on negatiivsemad (77% hindab olukorda väga halvaks või halvaks) Tallinna elanike omast (68% hinnang on vähemalt halb). Ka haljasalade ja parkide olukorra suhtes ei ilmnenud olulisi erinevusi ning hinnangud olid ühtviisi pigem positiivsed
annaabi.ee 
