Joonis 3: Katalüsaator on muuta selliste kahjulike saasteainete keemilist koostist, mis tekivad mootori põlemiskambris auto erinevatel käivitus- ja sõidutingimustel, mootori töötamisel kõrgetel ja tühikäigupööretel http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/09/detergents_est_digi.pdf staff.ttu.ee/~asiirde/Loengud/autodiagnostika/ALoeng%201.doc 1.2. Heitgaaside reaalne mõju inimestele: Artikkel Postimehest: Liiklussaaste võib kahjustada inimese DNAd ning tõsta vähki haigestumise riski, kirjutab BBC.Taivani teadlased leidsid, et pidevalt autode heitgaase sisse hingavate maantee tollikioskite töötajate uriinis leidub suures koguses kemikaali 8-OHdG.Kõrgenenud 8-OHdG tase viitab DNA- kahjustustele, mis on põhjustatud suurenenud liiklussaastele allumisest, kinnitavad uurijad.Võrrelduna keskmise Taivani kontoritöötajaga leiti mittesuitsetavate teetollitöötajate uriinist
piisavalt tugev tuul. (Nirgi, 2001) Olulised on veel kaks erijuhtu. Inversioon ehk ülespoole soojeneva õhuga kiht võib alata mõnekümne meeti kõrguselt maapinnast, selle all on neutraalne kihistus. Selline olukord esineb sageli talvel. Siis segunevad kõik inversioonikihist allpool õhku paisatud saasteained hästi. Inversioonikihti need ei läbi, vaid jäävad maapinna lähedale. Erinevus inversioonist otse maapinnal seisneb selles, et liiklussaaste mõju on väiksem, kuid näiteks väikekatlamajad mõjuvad seda tugevamalt. Teisel juhul võib olla õhuke inversioonikiht otse maapinnal, seda eriti suvistel öödel. Siis määravad maapinnal tajutava saaste peaaegu ainult madalad allikad. Stabiilsest kihist välja jäävate korstnate suits hajub hästi, seega avaldavad need veelgi vähem mõju kui paksus inversioonikihis. (T. Kaasik, 1990) Niisiis on õhu temperatuur oluline näitaja selle kohta, kui hästi saasteained õhus hajuvad
Otsene füsioloogiline mõju: kokkupuude õhusaastega mõjutab terviserikete teket. Mõju terviseriski tunnetamise ja häiritusekaudu: saaste tajumine ja negatiivsed assotsiatsioonid tekitavad stressi-vastuse autonoomses närvisüsteemis. Kõrgemad õhusaaste tasemed tööstuspiirkondades seostuvad kõrgemate hirmu ja depressiooni tasemetega. Eestis: 1,38 korda suurem šanss omada ärevust, depressiooni, migreeni, kui liiklussaaste häirib. Keskkonna väärtustamine Eesti on võrdlemini keskkonda väärtustav ja säästlik riik. Keskkonnast hoolitakse ning ollakse ka üpris säästlikud. Inimesed, kes väärtustavad keskkonda, on keskkonnateadlikumad. Keskkonna väärtustamine mõjub negatiivselt sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Toimija ja struktuuri vahekord käitumisvalikutes ● Toimija teeb oma käitumisvalikuid lähtuvalt (sotsiaalses suhtluses kujunenud) teadmistest, hoiakutest ja väärtustest.
annaabi.ee 
