vajalikes instantsides ära kaitsta. Ka linnarahvas hakkas uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimaniga. Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks. Silla projekti lõplik maht sõltus tellija s.o. linna poolt antavatest algandmetest, mida Leningradi projekteerijad perspektiivselt välja arvutama asusid. Kahe eraldatud sõidusuunaga silla ööpäevaseks läbilaskevõimeks projekteeriti 20 000 autot, mis tolleaegsete arvestuste kohaselt pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele. Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine võimalus- lühike sild ja kõrgele muldkehale tõstetud tee . Suurvett pidava kõrge muldkeha rajamine pehmele luhale oli nende kinnitusel monteeritavast raudbetoonestakaadist oluliselt kallim.
1000 tonni purustatud rehve. Eestis võiks tekkiva vanarehvi kogusega ehitada igal aastal 12 kilomeetrit korralikku sõidutee aluskihti. Katseks on purustatud vanarehve kasutatud n-ö Test-teelõigul Kiiu mahasõidul Peterburi maanteel. Test-teelõik ehitati koostöös OÜ-ga Rapla Teed ja on 50 meetrit pikk ning kasutati 60 tonni purustatud vanarehve. Siiani on see hästi vastu pidanud nii pakasele, suvistele paduvihmadele ja liikluskoormusele [19, 26]. Ida-Virumaale rajati kaasaegne vanadele autokummidele rajatud Uikala Prügila. Nimelt oli vaja nõuetele vastava prügila alla luua nõrgkiht, milleks sai edukalt kasutada rehvitükke. Uikala Prügila aluskihi rajamiseks kulus 3200 tonni rehvitükke. Nende rehvidetükkidega kaeti kokku 50 cm paksuse kihina 2.3 hektarit ladestusala. Sellisele alale peaks saama ladestada 250 000 tonni jäätmeid ligi 3 aastat [18]. 8.2.3 Kasutatud rehvides oleva energia kasutamine
annaabi.ee 
