Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei koostata alati. - Kohtuväline: 1) hoiatamismenetlus: on võimalik kasutada siis, kui on tegemist vähetähtsa väärteoga. Menetluse alune isik peab olema nõus menetlusega. Määratakse hoiatustrahv või tehakse hoiatus. Hoiatustrahv on 3-15 eurot. Hoiatus on suuline, jäetakse karistamata. Liiklusasjade puhul on kirjalik hoiatus ja trahvimäär kuni 190 eurot. 2) kiirmenetlus- tehakse kui asjaolud on selged. Menetlusalune isik peab olema menetlusega nõus. Karistuseks on kuni 100 trahviühikut. Alaealistele kiirmenetlust ei tehta ja ka siis, kui on vaja midagi konfiskeerida, õiguse ära võtmisega. 3) üldmenetlus: kui asjaolud ei ole selged. Kõige pealt on menetlejal 15 päeva aega. Koostatakse protokoll- tuleb esitada
lähen hüppan- kui laps aktsepteerib tekitatud riski, see ei oma tähendust ja ei vabasta algse ohu tekitajat vastutusest. Teine piirang on see, et kannatanu hoolsusvastane käitumine ei tohi olla ahela käivitajaga võrreldes teisejärguline- tuleb ohtuliku olukorra tekitajat ja kannatanu poolse ülevõtmist hinnata ja neid omavahel võrrelda ja otsustada, kas kannatanu hilisem tegu oli teisejärguline või mitte. Nt liiklusasjade puhul- tegelik olukord on see, et kõik osalejad on mingil määral süüdi. On ka erisused: - saksa valitsev arvamus kolmanda isiku sekkumise puhul seab kõrgendatud nõuded: nt viljandi koolitulistamine – poiss lasi maha õpetaja ja tegi isa relvaga mida isa hoidis lohakalt, kas isa saaks vastuta tahtliku tapmise eest- relva lohakas hoidmine on põhjuslikus seoses tagajärjega. Tahtlike deliktide puhul- kui kolmas isik sekkub ja
annaabi.ee 
