Mis peab välja kujunema? Ristumisbarjäär Too näiteid olelusvõitlusest: a. liigisisesest olelusvõitlusest taimedel: võilille seemneid on küll palju aga neist vähestest kasvavad uued taimed. Metsas kasvavad puud võitlevad toitainete ja valguse pärast, kes alla jääb peab oma koha nö loovutama. b. liigisisesest olelusvõitlusest loomadel: Huntide võitlus territooriumi või toidu pärast. Isashirvede võitlus emahirvede pärast. c. liikidevahelisest olelusvõitlusest taimedel: Puu juurestik kasvab nii suureks et sööb välja seda ümbritsevad põõsad, kui puud suuremaks kasvavad jäävad põõsad neile alla ja ei saa enam piisavalt valgust. d. liikidevahelisest olelusvõitlusest loomadel: Kiskjad, kes jahivad sama saaki peavad selle eest võitlema(lõvid ,gepardid jne) e. võitlusest elutalooduse tingimustega taimedel: külm talv paratamatult saab saatuslikuks paljudele taimedele
vähem otsese kokkupuute kaudu toimiuvaks) ja ekspluatatsiooni (sama ressursi ärakasutamine) konkurentsiks. Teine versioon: Kui kaks elusolendit kasutavad samas piirkonnas sama ressurssi, konkureerivad nad teineteisega. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, kuna tarbimine ja parasitism soodustavad ühte osalist teise arvelt. Konkurents võib esineda nii sama liigi üksikisendite kui eri liiki isendite vahel . Räägitakse liigisisesest ning liikidevahelisest konkurentsist. Konkurentsiga on tegu, kui kaks liiki kasutavad sama toiduressurssi. Järelikult jääb kummalegi ressursist vähem alles. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma. Näiteks võib üks olla olla tegev päeval, teine öösel. 32. Kuidas avaldub liigisisene konkurents? Üks võimalik reaktsioon suurele tihedusele on isendite väiksenemine. Saagi konstantsuse seadus: tasakaalulistes
kõikidest vigadest ja illusioonidest, ning repressiooni-mõiste taga igatsus võimuvormi järele, mis jääks puhtaks igasugusest sundusest, järelevalvest ja normide kehtestamisest," märgib Michel Foucault (Krull 1996: 161). Pjotr Kropotkin oma raamatus "Vastastikune abi" käsitleb seda temaatikat. Ta üritab tõestada, et Hobbesi seisukoht kõikide sõjast kõigi vastu ja ka näiteks postdarvinistide ettekujutused liikidevahelisest ja -sisesest olelusvõitlusest pole sugugi nii enesestmõistetavad ja tõestatud. Kropotkin märgib, et oma pitkadel retkedel Kaug-Itta ja põhja on ta pigem kohanud risti vastupidist fenomeni: olukorras, kus tingimused on eriliselt rasked, kipub liikidesisene ja ka -vaheline koostöö just suurenema. Lisaks vaatleb Kropotkin keskaegseid gildistrukruure ning leiab sellest institutsioonist sarnaseid tendentse. Ta leiab, et just see koostöö mitte aga konkurents tagab
Kimalaste toitumiskäitumine. Puukonnade sigimiskäitumine. LOOMADE KOMMUNIKATSIOON. 1. Suhtluse kasu ja hind. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks suhtlejale kasu - näiteks hirmutada kiskjat või rivaali. Kuid suhtlusel on ka oma hind - nt. displeid on tihti silmatorkavad ja äratavad potentsiaalse vaenlase tähelepanu. 2. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjate ja saakloomade suhtlus mimikri, krüptilisus, aus hoiatamine. Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid (2) saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte - varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 3
olulist informatsiooni. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks signaali väljasaatjale kasu nt hirmutada kiskjat või rivaali. Kuid suhtlusel on ka oma hind nt displeid on tihti silmatorkavad ja äratavad ka potentsiaalse vaenlase tähelepanu. Seega, et biosignaali väljasaatmine ära tasuks, peab sellest saadav kasu kaaluma üles hinna. Liikidevaheline suhtlus – Enamus liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel. Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel – Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel võib laias laastus jagada (a) petusignaalideks ja (b) ausateks signaalideks. petusignaalid saakloomadel: Petusignaalide funktsiooniks liikidevahelises kommunikatsioonis on edastada kiskjatele enda kohta valeinformatsiooni. Pettesignaalid võib jagada kolme alarühma: KRÜPTILISUS, TÄHELEPANU KÕRVALEJUHTIMINE JA MIMIKRI:
annaabi.ee 
