• spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Osavuse arendamine • Osavust on võimalik arendada järgnevalt: 1. Lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel. 2. Erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega. 3. Loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus). 4. Liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil. 5. Arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Kasutatud allikad • http://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/index.html TÄNAN KUULAMAST !
motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtekeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust
Nendeks harjutusteks sobiksid väikese palli püüdmised ja vastu põrandat visked ja jooksmine. Osavust saab arendada lihtsate liigutuste ajalis-ruumiliste parameetrite täiustamise teel, erinevate tugiliikumisaparaadi lülide koordineeritud tegevuse arendamisega, loomulike liigutustegevuste struktuuri täiustamise abil (k.a käeline tegevus), liigutusvilumuste ja -oskuste täiendamise abil ja arendada oskust ratsionaalselt, kasutada omandatud liigutusvilumusi erinevates tingimustes. Ruumilise eristamise oskus on noorte ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks tuleks kasutada erinevaid ja uudseid asetusi ruumi ja kaaslaste suhtes. 6. AKROBAATIKAKAVA Rõhtseis Tirel ette Tirel taha Poolspagaat Hundiratas Sild ülevalt kaaslase abiga või ilma Kaaslase abiga või ilma tõus sillast Hüppega toengkükki Sirutus KASUTATUD ALLIKAD https://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/ (18.01.2019) http://ajakirisport.ee/ (18.01.2019) https://suusatades.weebly
looduses või seiklusrajad, mis oleks kõigile ea- ja jõukohased läbida, ent samas mitte liiga lihtsad, et säiliks põnevus ja enese proovilepaneku võimalus. Lapsed saavad õppida tundma enda võimeid ja teisi ning osaleda meeskonnatöös. Õues olemine peab olema meeldiv ja sellele aitavad kaasa liikumismängude mängimine. Liikumismäng on üks mängu alaliik, mille kaudu arendatakse lapse kehalisi võimeid, aktiviseeritakse eri lihasgruppide tegevust, harjutatakse liigutusvilumusi (kõnd, jooks, hüplemine, hüpped, roomamine, ronimine, kükitamine, viskamine, püüdmine, jne.). Liikumismängudes õpivad lapsed tegutsema kooskõlastatult ning mängukaaslasi arvestades. Laste liikumismängud on väga lihtsad, neis ei ole keerulisi reegleid ega ülesandeid. Paljud ülesanded on üles ehitatud matkimisele (loomade, lindude liikumine, loodusnähtused, 10 inimeste tegevus)( B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell, 2008).
kujuneda liikumise tupikteed (sõrmede imemine, näo juurde viidud käe imetlemine, neljakäpakil kiikumine). Nimetatud liigutused eraldavad last välismaailmast - nende ajal toimub kõigi teiste reaktsioonide pikaajaline pidurdumine. Aeg, millal laps hakkab istuma, seisma, kõndima, sõltub mitte üksnes närvisüsteemi ja lihaskonna arengust, vaid ka sellest, kui palju on lapsel võimalusi omandada vastavaid liigutusvilumusi. Kui lapselt võtta võimalus aktiivselt liikuda, võivad need oskused kujuneda hilinemisega. Üldine füüsiline areng kahel esimesel eluaastal ei ole seoses (ei ennusta) lapse edasise vaimse arenguga. Roomamisega tuleb toime enamus lapsi I elupoolaasta lõpul - teise algul, kui laps püüab kätte saada huvipakkuvat eset. Iseseisvale käimisele eelneb küllalt pikk periood, mille vältel laps õpib jalgadele tõusma, seisma mingist toest hoides, toeta seisma ja lõpuks kõndima ilma toeta.
Niisiis tuleks kindlaks teha, kas konkreetse sportlase puhul on vaja rohkem tähelepanu pöörata tema kognitiivsele või kehalisele ettevalmistusele. Seda on võimalik teha vastava testimisega, millega saadakse teada sportlase funktsionaalne võimekus ning hinnatakse tema liikumiskiiruste eristamise võimet vahetult enne ja pärast füüsilist koormust. Keskmisest parema bioloogilise liikumise tajuga inimeste leidmine võimaldab ka suunata neid erialade juurde, kus on vaja liigutusvilumusi õpetada või korrigeerida. 3. Mida tähendab kognitiivsete ja motoorsete võimete arendamise ühtsus ja kognitiivsete võimete arendamise innovaatiline aspekt? Kognitiivsete võimete arendamisel tuleb arvestada, et kognitiivsete võimete osakaal ei ole oluline mitte ainult nendel spordialadel, kus on tegemist liikuvate objektidega (näiteks sportmängud), vaid kõikidel spordialadel, sest liikumise tajumiseks kasutatavad nägemissüsteemid on samad nii sportlase enda liikumisel kui ka
ettevalmistus, puuduste kõrvaldamine kehalises ettevalmistuses. Nädalas tehakse 2-3 kuni 60 minutilist treeningut, etapi kestus 2-3 aastat); 2. Esialgne baasettevalmistus (ülesandeks on tervise tugevdamine, kehaliste võimete igakülgne arendamine, puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses, liigutuspotentsiaali loomine, mis võimaldab omandada mitmesuguseid liigutusvilumusi); 83 3. Spetsiaalbaasettevalmistus (etapi esimesel poolel jätkub üldine ja abistav ettevalmistus, laialdaselt kasutatakse teisi spordialasid, täiustatakse nende tehnikat. Etapi teisel poolel ettevalmistus spetsialiseeritakse. Määratakse kindlaks spordiala, millele spetsialiseerutakse); 4. Individuaalsete võimete maksimaalne realiseerimine (etapil eeldatakse maksimaalsete
annaabi.ee 
