Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks Otsimisrefleks Moro refleks
organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. 1
Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkr...
Inimese motoorika iseärasused. Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiaku funktsiooni raskemaks. Et keha raskuskese paikneb suhteliselt kõrgel võrreldes loomadega, tugipind on suhteliselt väike ja alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil. Kõnni kinemaatilised parameetrid saavutavd täiskasvanule lähedase struktuuri 6-7 eluaastal ja elektromüograafilised parameetrid alles puberteediea alguses. Jooks. Jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb tavaliselt 6-7 kuud pärast iseseisva kõnni
Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud? 12.miks on tingitud refleksid inimesele vajalikud? 13.mille poolest erinevad tingitud ja tingimatud refleksid? Tingitud refleksid omandatakse õppides, kujunemine algab pärast sündimist.
Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU: Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). VÄIKEAJU: Kooskõlastab erinevaid liigutusi. Kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Asub kuklaosas. SELJAAJU: Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Meie närvisüsteemi tähtsaim juhe. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevadest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. NÄRVID JA REFLEKSID:
silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest; *närvikiududest(aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN- süsteemi; *KN-süsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs; *närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse KN-süsteemist vastavasse organisse; *reageerivast organist.
Juhib inimese kehalist ja reguleerivad keskused. vaimset tegevust, säilitab ning töötleb ümber informatsiooni Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Reguleerib lihaste koostööd, liigutusvilumused ja Ühendab peaaju seljaajuga ning juhib tasakaalutunne. ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist, seedimist ja südametegevust 13. Mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös?
1.Avatud/suletud liigutusvilumus Selle liigutusvilumuste klassifikatsiooni aluseks on väliskeskkonna tingimuste iseloom liigutuste sooritamisel. Avatud liigutusvilumused on sellised, mille puhul liigutuste sooritamisel on väliskeskkonna tingimused muutuvad ja etteaimatavad Suletud liigutusvilumuste korral on liigutuste sooritamise tingimused aga stabiilsed ja sooritatava tegevuse iseloom on üldjoontes ette teada. 2. Lühiajaline mälu kestvus- mitu ühikut- LM on mahult küllaltki piiaratud, olles võimeline keskmiselt säilitama 7±2 ühikut informatsiooni. 3.sensoorsest mälust informatisoon kuhu edasi? a)tajuprotsessid+ b) mäluprotsessid
Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid, imemine, neelamine, hingamine Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt. käitumisrefleksid ja liigutusvilumused (käimine, jooksmine, ujumine) Tunnetusprotsess n psüühilised protsessid, millega inimene õpib tundma iseennast ja meid ümbritsevat maailma Virgatsaine tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis 2. Väited Virgatsained ehk mediaatorid ehk transmitterid pidurdavad närviimpulsse. Võivad ka erutada Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Kaks ajupoolkera töötavad sõltumatult üks teisest. Sõltuvad teineteisest Aju töö allub inimese tahtele.
· Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine, Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill. Somaatiline närvisüsteem mood liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused. NÄGEMISELUNDID
* refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (aferentsed närvikiud) · Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs · Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (eferentsed närvikiud) · Reageerivast organist
eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
liigutusi) ja vegetatiivseks (juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust, toimub automaatselt). Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse.
praktilist õpet oluliselt rikastada. Vilumus Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse osaline automatiseerumine, inimene ei pea jäägitu tähelepanuga oma operatsioonile keskenduma. Vilumusega vabanenud tähelepanu võib kasutada muuks otstarbeks, näiteks tegevuse kvaliteedi suurendamiseks. Vilumusi on nelja liiki: sensoorsetes vilumustes on kesksel kohal meeleelundite töö. Näiteks värvuse eristamine, silmamõõt, toidu lõhna ja maitse määratlemine. Motoorsed on kõik liigutusvilumused, sensomotoorsed vilumusedkujunevad kahe erineva liigi liitumisel. Neid läheb vaja väga paljudes erinevatel aladel: ujumine, autojuhtimine, klaverimängimine jne. Intellektuaalsed vilumused on vaimse töö vahendid: lugemine, kirjutamine, probleemide lahendamine. Mälu Psühholoogia valdkonnas on mälu protsess, mille andmed on kodeeritud, säilitatud ja võimalikud taastada. Kodeering võimaldab teabel, mis on välismaailmast, jõuda meie
Suusatamine on sport mis kombineerib põhilisi osavust iseloomustavaid tunnuseid. Kombineerimisoskus on oskus ühendada ja seostada omavahel erinevaid liigutusi ja liikumisi. Joonis 2.1 Andrus Veerpalu suusatamas (https://suusatades.weebly.com/veerpalu-klassikaline.html) 4.1 Osavuse mõiste ja näitajad Osavus on kompleksne liikumisvõime, milles väljendub kesknärvisüsteemi hästi arenenud koordinatsioon ja mille aluseks on kõik teised kehalised võimed ning õpitud liigutusvilumused. See on inimese võime liikumist ajaliselt, ruumiliselt ja pingutuse suuruse poolest täpselt kooskõlastada. Inimese oskus omandada kiiresti uusi, koordinatsiooniliselt keerukaid liigutustegevusi ja vastavalt muutunud tingimustele kiirelt ja otstarbekalt ümber lülituda ühelt tegevusele teisele. Olemas on ka põhiosavus, mis on üldine osavus sooritada mitmesuguseid kooskõlastatud liigutusi lülitades tegevusse kõik või enamiku lihasrühmadest. Põhiosavus
ühendatud. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8. Mida teevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem ? Piirdenärvisüsteem jaguneb: Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi (näiteks lihaseid)
tegevuste „mustrit“. Eksperdid kasutavad kvalitatiivselt erinevaid visuaalse otsingu mustreid, eristamaks nähtavat informatsiooni. Ekspertidel on väiksem arv fiksatsioone pikema aja kestel ja pikem „liikumatu silma“periood võrreldes algajatega. Eksperdid kasutavad paremini etteaimamist. 21. Millised on ekspertsoorituse neutraalsed mehhanismid? Kontrollitud töötlus- leiab aset tavaliselt uute või varieeruvate liigutusülesannete( avatud liigutusvilumused) lahendamisel. Automaatne töötlus- leiab aset hästiomandatud, automatiseeritud liigutusvilumuste sooritamisel, enamasti konstantsetes keskkonnatingimustes. 22. Milles seisneb psüühikatreening ja mis on selle eesmärgid? Psühholoogiliste oskuste treeningut nimetatakse ka mentaalseks treeninguks. Selle eesmärgiks on juhendada sportlaste, treenerite, ja võistkondade psühholoogilist
§ Refleksikaar koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest närvirakkudest; 2. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest (keskustest), kus toimub erutuse analüüs; 4. närvidest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse; 5. reageerivast organist. § Kaasasündinud refleksid on tingimatud, näiteks neelamisrefleks. § Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Need omandatakse elu jooksul, näiteks liigutusvilumused. 13 v Veebilanss- saadav ja eralduv veekogus peab organismis olema tasakaalus. Vee saamine Vee kadu v Energiabilanss- saadav ja kuluv energa peab organismis olema tasakaalus. Vastasel korral kehakaal ei säili püsivana. Energia saamine Energia kulutamine v Treeningu füsioloogia
3. tunnused on: a) pöörduvad ilmnevad ja kaovad seoses neid esile kutsuva teguri mõjuga. 1. Inimene: naha pigmentatsioon, kehakaal, teadmised MÄLU SELEKTIIVSUS ON KAITSEKOHASTUMUS 2. taim: veesisaldus, lehtede asend b) Mittepöörduvad jäävad kestma kuni eluea lõpuni või lõpetavad üldse organismis eksisteerimise. 1. Inimene: tõsised traumad (luumurrud), amputatsioon, omandatud liigutusvilumused, jalgrattasõit, ujumisvõime, 2. taim: liigiline kuuluvus Taimedel tunnuste muutus: 1. geneetilised identsed taimed eritingimustes: a) viljakates 1. jõgikõõlusleht. erilehisus ühel taimel eri kasvukeskkondades erinevad lehed. Veekeskkonnas lintjad lehed, õhulõhed puuduvad. veepinnal ujulehed (neerjad) õhulõhed on, aga ainult peal. Õhkkeskkonnas nooljad lehed, õhulõhed on lehe all b) väheviljakates
VÕISTLUSMEETOD- seisneb pingutuste sooritamises võistlustingimustes. 7. Treeningu tulemusel tekkivad füsioloogilised muutused vastupidavusala sportlastel *suureneb südame maht, * täiustub liigutuste koordinatsioon, *kasvab KNS võimekus suurendada lihaste mobilisatsiooni *suureneb kapillaaride arv lihastes, * suureneb maksimaalne hapnikutarbimise * kasvavad organismi energiavarud ja funktsionaalsed võimed *täiustuvad üldised kohanemisvõimed *kujunevad spetsiifilised liigutusvilumused *tõuseb organismi mittespetsiifiline vastupanu *psüühika kohanemine võistlustegevuse iseärasustega treeningu- ja võistluskoormuse kaudu 8. Kehalise töövõime hindamine biomehaaniliste meetoditega Biomehaanika uurib inimese liigutustegevusega ja keha tasakaalu säilitam seotud küsimusi mehaanika seadustele tuginedes. Biomehaanilisel analüüs - Biomeh karakteristikute alusel määrat keha ja selle osade asukoht suvalisel ajahetkel vaadeldavas taustsüsteemis.
annaabi.ee 
