· notsitseptorid e valuretseptorid koe füüsilise või keemilise kahjustuse aistimiseks · fotoretseptorid tundlikud silma võrkkestale langeva valguse suhtes · kemoretseptorid tundlikud suus, ninaõõnes ja kehavedelikes ringlevatele kemikaalide suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud, Merkeli rakud, Ruffini kehakesed, Pacini kehakesed ja vabad närvilõpmed) ärritus nahas või selle aluskihis. Surve Sügavamate kudede deformatsioonil tunnetav kestev aisting, laiemal pinnal kui puudutus.
Tundehäire kõikide kvaliteedide osas. Samal poolel kraniaalnärvide kahjustus. Vastaspoolel tsentraalne halvatus. Põhjustavad: insult, kasvajad. · Taalamuse kahjustus - kõigi tundlikkuse liikide hemianesteesia. · Sisekihnu kahjustus hemianopsia, hemipleegia, hemianesteesia. ·Ajukoore kahjustus kombineeritud tundlikkuse liikide häirumine. Häiritud lokalisatsioonitundlikkus, diskriminatsiooni tundlikkus, asendi- ja liigutustundlikkus. Perifeersed närvid: närvijuured ja närvipõimikud Perifeerne NV jaguneb somaatiliseks ja autooomseks NSks. Perifeerse NS alla käivad nii kraniaalnärvid kui spinaalnärvid. Spinaalnärvid: närvijuured (eesmine ja tagumine)spinaalnärv närvipõimikperifeerne nvlihasperifeerne nvnärvipõimiksinaalnärvnärvijuured. 6 Põimikud:
annaabi.ee 
