Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm. Juhtroll ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju. Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. 38.TETAANILINE KONTRAKTSIOON
patsiendi individuaalsete funktsionaalsete oskuste hindamise ja parandamisega, tervise edendamise, vigastuste ja haiguste ennetamise ning ravi ja rehabilitatsiooniga. Füsioteraapia ülesanne on säilitada ja parandada inimese funktsionaalseid oskusi ning liigutusi kogu elu. Eriti oluline on füsioterapeudi roll vananemisprotsessi, vigastuse või haiguse poolt põhjustatud funktsioonihäire ravis. Võrreldes teiste tervishoiuspetsialistidega, on füsioterapeutide teadmised liigutustegevusest unikaalsed. Suur enamus ortopeediliste probleemidega patsiente kogevad raskusi liigutustegevustel. Skeleti-lihassüsteem tagab organismi paljude komponentide 1 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik