mehhanismidesse, mille olemus oli vähetuntud. • Arvati, et igale spordialale on iseloomulik mitte üks võime, vaid antud tegevusele spetsiifiline jõu, kiiruse, vastupidavuse, painduvuse ja osavuse seos. Kehaliste võimete arendamine • Kehaliste võimete arendamise ühtsust nähti selles, et iga võime oma arengus, tuginedes teistele, lülitab neid ühel või teisel määral endasse. Käsitlused olid väga ühekülgsed. • Noorte kehaline ettevalmistus seisneb tema liigutustegevuseks vajalike külgede: jõu- ja kiirusomadused, vastupidavus, painduvus, koordinatsioon, arendamises. Kiirus ja selle arendamine • Kiirus on kehaline võime, mille hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. • Suurimad võimalused kiirusvõimete arendamiseks on: 1) liigutuste koordinatsiooni, ala tehnika täiustamise ja
Plahvatusliku jõu arendamise vahendite järjestus võiks olla järgmine: 1. hüppeharjutused 2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga Jõuvastupidavus Jõuvastupidavus on võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu
2. harjutused kangiga ja hüppeharjutused 3. harjutused kangiga, raskus 30-90% maksimumist 4. harjutused kangiga ja sügavushüpped 5. hüppeharjutused sangpommiga ja tavalised hüppeharjutused 6. harjutused kangiga ja hüppeharjutused sangpommiga 6 Jõuvastupidavus Jõuvastupidavus on võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. Oluline jõuvastupidavuse arendamisel on rakendada koormust suuremate raskustega kui võistlustel, teha harjutusi korduvalt, treeningu jõupingutuse kestvus peab olema sarnane võistluskoormusega ning tuleb kontrollida koormuse füsioloogilist mõju.Eristatakse dünaamilist ja staatilist jõuvastupidavust, kus dünaamiline jõuvastupidavus on omane korduvatele tsüklilistele harjutustele nagu näiteks jooksmine, ujumine, ketta-oda vms- heited ning hüpped
Jõud on lihtsasti arendatav kehaline võime, mis võimaldab sportlikke liigutusi teostada vastu takistust. Küll peame lihasjõudu treenima metoodiliselt õigesti, sest lihasjõul on erinevaid liike. Lihasjõu erinevad liigid: 1. Maksimaalne jõud - suurim lihasjõud, mida inimene suudab maksimaalse tahtliku lihaspingutusega vastu takistust saavutada. 2. Kiiruslik jõud - võime, liigutada max. kiirusega kogu keha. 3. Jõuvastupidavus - võime säilitada pikka aega liigutustegevuseks vajalikku optimaalset jõudu. 4. Absoluutne jõud - lihasjõud, mida võime saavutada tahtmatu maksimaalse lihaskontraktsiooniga. Lihasjõud sõltub lihase ristilõikepindalast. Treeningu tulemusel see suureneb (toimub lihase hüpertroofia), androgeensetest hormoonidest (lihasvalkude int. süntees), struktuurvalkude koostisest (intensiivistada valkude ainevahetust), neuromotoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime ja jõudlus (sõltub omakorda jällegi treenitusest),