b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon Lihaskude liikumine, toestamine Närvikude erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Ülesanne katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada. Lihaskoel on omane liigutustalitlus, nad on võimelised kokku tõmbuma. Närvikude koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. 2) sugulisel teel levivad haigused 1) tripper 2) süüfilis 3) klamüdioos 4) AIDS Veregrupid on A, B, AB ja O Vitamiinid on A (neer, maks, porgand), D (maks), E (maks, taimeõlid), K (rohelised köögiviljad) 3) selgrootud, selgroogsed SELGROOTUD: ainuraksed- veekogudes, mullas ainuõõssed (hulkraksed)- veekogudes lameussid- 3 rakukihti, mage-merevees
Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
Tema ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada, samuti ka kaitsta. Sidekoes on rakud asetatud hõredalt, rakuvaheainet on palju (võib olla tahke luukude. vedel veri, lümf. elastne kõhred, sidekude). Lihaskoel on omane liigutustalitlus, nad on võimelised kokku tõmbuma, ülesandeks on liikumine ning toestamine. 8 Silelihaskude asub elundite seintes (ei allu tahtele), käävja kujuga. Vöötlihaskude allub tahtele, asub lihastes (pikkus u 30 cm), liigub tänu
annaabi.ee 
