· hoia varustust (lapse ohutuse huvides) Oluline, et lapsed mõistaksid reeglite vajalikkust ja saaksid nendest aru. Reeglite arv peaks olema minimaalne (mitte üle 7). Õpetajana proovi kasutada rohkem positiivset lähenemist, kuidas teha mitte negatiivset, st " ära tee nii". Mis juhtub siis, kui reegleid ei järgita? Põhiliikumised Valdkond liikumisel · arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja kehalised võimed (jõud, vastupidavus, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel; (beebil esimene oskus: pea tõstmine) · mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näe- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. · põhiliikumised kehalised võimed Motoorse arengu astmed Kuni 3 aastased - algetapp
suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning 6 kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3. Tervislik toitumine Kehalisel tegevusel kulutatakse energiat. Üks energia taastamise võimalusi on tervislik toitumine. Toiduenergia põhilisteks allikateks on rasvad ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute puudusel. Toiduenergiat hinnatakse kaloritega. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia puhul
LIIKUMISVAEGUSEST PÕHJUSTATUD OHUD 2.1.Bioloogilised tegurid ,,Füüsilise aktiivsuse väljenduse mõistmiseks on abi teatud füüsilistest printsiipidest ning siinkohal on välja valitud kolm näidet: lihaste kokkutõmbamine ja lõtvumine, tõstejõud ja raskusjõud". (Roper jt 1999:272). Väga oluline on lapsemotoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab lapse vaimset arengut. Liigutuste järjekord on bioloogiliselt määratud, liigutusoskused aga sõltuvad lapse küpsemisest. Skeleti kõhreline arengustadium algab teisel embrüonaalkuul. Lapse luustiku areng on läbinud keerulised transformatsioonid, mida mõjutavad mitmed välised ja sisemised tegurid. Esimesel eluaastal laps kasvab intensiivselt ja tema puusaliigesed arenevad kiiresti. Teisel ja kolmandal eluastal on kasv aeglasem, viiendast seitsmenda eluaastani on lapse kasvamine jälle kiire. Lülisamba areng vajab teadlikku suunamist kehalise liikumise abil
· Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3 Lapse jalgade areng Inimese keha võib võrrelda mitmekordse majaga, milles iga korrus vajab hoolt. Eelkõige sõltub maja korrasolek aga vundamendi seisukorrast st jalatalla seisundist (Hermlin 2001:72). Kui vundament on viltu, siis on viltu ka kogu maja (Laps ja lasteaed 174). Inimese jalalaba koosneb 26 luust, 55 liigesest, 107 liigesesidemest ja 26 lihasest. Terve jalalaba kontuur on sirgjooneline, kitsa kannaosa, laia esiosa ja otse ette suunatud
4. kindlate kriteeriumide väljatöötamine on seotud õpetajapoolse suurema ajakuluga tunni ettevalmistamisel Nn. kolme taseme teooria/ Paul Fitti 3 teooriat (3) *Tunnetuslik (cognitive) - mida endast mingi ülesanne kujutab a) demostreerimine b) juhised c) füüsiline juhendamine *Seose teooria (ühendav,seose teooria) a) keerulisemad võtmesõnad b) muutus tagasiside kontrollis-visuaalne ja verbaalne taandub olulisem isiklik tunnetus *Automaatsuse tase a)liigutusoskused muutuvad suuresti autommaatseks b) suureneb sooritamise kindles,kiirus ja efektiivsus Õpetajakeskse opetamise II etapil kasutatavad metoodilised võtted a)liigutuse rütmi omandamine õpetava harjutuse juures m. Mitmesuguste orientiiride kasutuselevõtmine, spetsiaalsete juurdeviivate harjutuste kasutamine, muusika kasutamine. b) oskus analüüsida oma liigutusi saadud kujutluste põhjal ja täpsustatud järgneva liigutuse vahel, mida sisaldab õpitav harjutus m
umbes 30% lastest esineb rasvumist või liigset kaalu(V. Pantsenko, 2005). Kui lapsel on juba varases eas välja kujundatud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekueas kinnistub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks. Seetõttu tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama väikelaste kehalisele arengule, täpsemalt kehalisele tegevusele eelkoolieas. Laste liigutusoskused ja aktiivne liikumine formeerub lineaarselt kogu eelkooliea vältel. Et tagada laste füüsilise arengu jälgimine ja hoida ära kõrvalekaldeid, on tarvis keskenduda eakohaste tegevuste ja oskuste arendamisele ning järjepidevale kontrollile. Kuna laste areng on kompleksne, siis moodustab aktiivne liikumine koolieelses eas lapse tegevuste ja mängude loomuliku osa(L. Oja, 2008). Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on tervete ja elurõõmsate inimeste kasvatamine.
vajadusest. Liikumisest kogetud rõõm ja eduelamused soodustavad positiivse suhtumise kujunemist igapäevasesse liikumistegevusse. Koolieelikute liikumisõpetuse keskseks ülesandeks isiksuse psühhomotoorse arengu seisukohalt on baasmotoorika liigutusoskuste väljakujundamine. 1-3 aasta vanuses toimub igapäevaste liikumisviiside ja liigutuste algoskuste omandamine; 3-7 aastastel lastel kujundatakse välja baasmotoorika liigutusoskused. Oskus ühendad erinevaid liikumisviise ning oskus kasutada seda erinevates tingimustes, luues soodne keskkond ja võimalus tegeleda erinevate kehaliste harjutustega, liikumismängudega, fantaasiavõimlemisega ja sportlike ühisüritustega, lõimides erinevaid õppevaldkondi- see on pidev õpiprotsess, milles osaleb iga lapsevanem ning täiskasvanu. Lapse liikumistegevuse planeerimisel ning aktiviseerimisel etendab suurt rolli iga
............. NELJAPÄEV......... PÜHAPÄEV ......... LAUPÄEV ........... LAUPÄEV ........... REEDE.............. PÜHAPÄEV ......... PÜHAPÄEV ......... LAUPÄEV ........... PÜHAPÄEV ......... Lapse motoorne areng Protsess, mis algab enne sündi ja jätkub läbi elu. Liigutuste järjekord on bioloogiliselt määratud, liigutusoskused sõltuvad aga küpsusest, praktilisest tegevusest ja õppimimisest. Skeleti kõhreline arengustaadium algab teisel embrüonaalkuul. Loote lülisammas on kujult kaarjas, vastsündinul sirge, puuduvad nõgusused ja kumerused. Füsioloogiline kaelalordoos areneb esimestel elukuudel, kui laps hakkab tõstma pead. Teisel poolaastal – füsioloogiline rinnaküfoos – laps hakkab roomama ja istuma.
annaabi.ee 
