IV kategooria liitumispunkti seadmed, ka arvestid 6kV. Impulssliigpingetaluvuse kategooriad pingel 400/230V Ajutine liigpinge Madalpingevõrgus võib ajutine liigpinge tekkida võrku toitva trafo kõrgepingepoolel tekkival maaühendusel, TN-võrgu neutraal- või kaitsejuhi katkemisel, IT-võrgu maaühendusel, pingeresonantsi puhul, pingeregulaatori rikke puhul. Ajutine liigpinge ei ületa nimipinget enamasti üle 1,5...2,5 korra. Seetõttu on oht vaid pikaajalise toime puhul. Liigpingepiirikute tüübid Piirikud, mille pinge tõusul üle rakendumispinge tekib sädemiku elektroodide vahel läbilöök (lahendid). Piirikud, mille aktiivtakistus alates rakendumispingest kiirest sujuvalt väheneb (varistoril ja laviindioodil põhinevad piirikud). Kombineeritud piirikud Liigpingepiirikute tüübid Kasutuskohaks on telekommunikatsiooni- ja andmetöötluspaigaldised, madalpingepaigaldised, kõrgepingepaigaldised. Eri paigalduskohtades nõutakse piirikult erinevat rakendumispinget,
järgneb isolaatorite ülelöök faasijuhtmesse. Välgulöögist liini lähedusse võivad põhjustada isolaatorite ülelööki kuni 35 kV liinidel ja põhjustada faasijuhtmetes nn. indutseeritud pingelaineid. 72. Pingelaine toime pingelaine jõudmisel alajaama Liinidest alajaama tulevate liigpingelainete vastu kaitstakse alajaama ventiillahendite ja liigpingepiirikutega. Joonis 5.34 Kaitse liinilt tulevate liigpingelainete vastu 73. Liigpingepiirikute paigalduspõhimõtted Liigpingepiirik tuleb paigutada trafole nii lähedale kui võimalik, soovitavalt lüliti ja trafo vahele. Liigpingepiirik tuleb ühendada alajaama maanduskontuuri võimalikult lühikest teed pidi. Trafo maandus ühendatakse samasse maanduspunkti kuhu piirik. Kui võimalik, tuleb sellesse maanduspunkti ühendada ka talitlusmaandus. Trafo Y-mähise maandamata neutraali tuleb kaitsta liigpingepiirikuga. Kui ühenduskaabli pikkus on alla 30 m, tuleb liigpingepiirik
suhtes suureneb ja võrdub lõpuks faasipingega. Tervete faaside pinge maa suhtes sõltub rikkekoha takistusest erinevalt. C-faasi pinge maa suhtes esialgu suureneb ja alles seejärel väheneb faasipingeni. Suurim on pinge sellise takistuse korral, mis vastab korrutisele R3 C 0 ,37 ja on umbes 5 % suurem faasidevahelisest pingest. Taolise pingetõusu võimalusega peab arvestama nii seadmete isolatsiooni konstrueerimisel kui ka liigpingepiirikute valikul. Näide: Keskpingevõrgus nimipingega 10 kV on 50 km õhuliinidele 3C sagedusel 50Hz ligikaudu 2,5.10-4 F/s. Seega vastab tingimus R3 C 0 ,37 takistuse suurusele ~1490 . Suurema ulatusega elektrivõrgus suurimale faasi pingele maa suhtes vastava takistuse suurus väheneb. U* =U / Uf 2 1,9 1,8 1,7 1,6 UC-m 1,5 1,4 1,3 UB-m
Joonis 9.1.2 Vähimad õhkvahemikud C-pingepiirkonna võrkudes väiksemate liigpingete esinemise korral (nt kaabelliinidega võrkudes) Nõuded isolatsiooni tugevusele sõltuvad elektrivõrgu tüübist (õhuliinidega või kaabelliinidega võrk) ja kasutatavast liigpingete piiramistasemest, s.t valitud liigpingepiirikute või muude kaitsevahendite kaitsetasemest. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 48 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 9.2. Ohutusvahemikud
annaabi.ee 
