Taimed Lutsern Ristik Timut Koosluse tekke tingimused · Tekib peamiselt inimtegevuse tagajärjel · Külvatakse kultuurtaimed(ristik, timukas) · Jäetakse taimed mitmeks aastaks kasvama · Niidetakse ja väetatakse aeg-ajalt Tingimused koosluse püsimiseks · Tuleb aeg-ajalt niita · Hooldamiseks ei tohi kasutada raskeid masinaid · Mõõdukalt väetama · Valida kõrgem niidutera Tagajärjed tingimuste mitte täitmisel · Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks · Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam · Rohu maitsest sõltub palju loomad söövad Osakaal · Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. · Jäävad püsima ainult kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kasutatud kirjandus · http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kultuur-_j a_ruderaaltaimkond · http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/ro humaaviljelus/kultuurrohumaad#.VCu6_2d_u24 · http://www.natura2000
väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Osakaal Eestis Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige
Inimesed peavad puisniitu iga 1-2 aasta tagant niitma , muidu see keskkond võsastub. Vajalik on mitmesuguste talgute korraldamine, mis turgutab puisniitude püsimajäämist. 4.Kui puisniite mitte niita regulaarselt siis kasvavad rohtaimed liiga suureks ning võsastub ja niit kui selline hävineb.Kui muutub liiga niiskeks siis soostub.Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kaovad valguselembesediigid. Rohustu muutub lopsakamaks ja liigivaesemaks. Laiemalt hakkavad levima hilise arenguga liigid, kelle arvukus oli niitmisega maha surutud. Samal ajal algab võsastumine ja 15-20 aastaga kujuneb niidust mets. Kaob niidukamar, tekib paks kulukiht ja samuti muutuvad valgustingimused tunduvalt pimedamaks. 5. Tänapäevaks on alles jäänud vaid umbes 800 ha puisniite 6. Puisniitude kaitsega tegeleb Eestis teiste seas Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
karjamaarohu väärtus sõltub botaanilisest koostisest, väetamisest, karjamaa kasutamisest ja hooldustöödest. väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aeg-ajalt uuendatakse regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis
kasutamisest ja hooldustöödest. Väärtuslik on hästihooldatud kultuurkarjamaade rohi, kus kamarat aegajalt uuendatakse, regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade
21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus; 23) Ondatra- looduslik levila on Põhja-Ameerikas; Eestisse on introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik; 24) Hobuoblikas- suurekasvulise taimena muudab rohumaid liigivaesemaks; 25) Tulipart- Eestis on üliharuldane eksikülaline; tuliparte on kerge kodustada; 26) Kühmnokk-luik- pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mee ärsetel aladel; soodsatel talvedel talvtub Eestis; 27) Kaunis teleekia- Eestis kasvatatakse ilutaimena, kuid metsistub kergesti; paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka seemnetega; 28) Valgeamuur- peetakse üheks kõige tähtsamaks akvakultuuri objektiks maailmas ja kultiveeritakse
7. luhaniidud asuvad aladel, mida jõed kevadise suurvee ajal üle ujutavad, 8. rannaniidud asuvad mere ääres, seal karjatatakse loomi, sest niitmiseks on maapind liiga kivine. (2) 3.2. Kultuurniidud Tänapäeval külvab inimene niitudele just neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks kõige paremini. Selleks, et heinasaak paraneks, niite väetatakse ja liigne vesi juhitakse kraavide abil ära.(1) Niitmine, karjatamine ja väetamine muudab niidu liigivaesemaks. Niidul ei tehta ainult heina. Värske niidetud rohi pakitakse kilesse ja see hapneb seal. Sellist loomasööta nimetatakse siloks. Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: 9. väetamisega olla mõõdukas, 10. karjamaid aeg-ajalt niita ning seal mättaid purustada, 11. mitte kasutada niidul raskeid traktoreid, 12. niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, 13. valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi. (3) 4. NIIDU LOOMASTIK
Võru linna ümbritsevad paljud metsad, mis tasakaalustavad keskkonda. Mitmekülgne ökosüsteem tagab toitainete rikka mullastiku, kus kasvavad erinevad taimeliigid. Looduslikku maapinda rikub uute teede ehitus ja inimesed. Teede uuendamise ja ehitamisega kaasneb maapinna hävimine ja mitte ainult ehitavas kohas, vaid ka kõrvalistel maapindadel, halveneb mullastiku kvaliteet. Näiteks on linnas halvem kasvatada taimi, kui maal. Seda tingib asjaolu, et mullastik on jäänud liigivaesemaks, erinevate ehitushangetega. Võru linna pinnas on säilinud eelkõige looduskaunites kohtades ja enamasti linna äärsetele aladel, kus asustatud on hõredam. Pinnast saastavad tegurid on: reovesi ja kemikaalid. Pinnas võib nende tegurite tagajärjel nõrgemaks jääda ja kõlbmatuks osutuda. Maapinda saastab ka inimeste poolt toodetud prügi, mida visatakse nii linnatänavatele, metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist
mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas, keskkonna hapestudes turvastumine intensiivistub ja taimkate muutub liigivaesemaks, liigniiskes toimuv, soostumine, kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale Gleistumine-hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet aenoroobsed mikroorganismid, rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi Sooldumine-aurumine ületab sademed, kuiva kliima tõttu muldade läbiuhtumist ei toimu,
happevihmade teke) emissioon atmosfäärist. Suurenenud N depositsioon leostumine kasvab (saastab joogivee (aneemiaoht) ja veekogude eutrofeerumine, millel tugev mõju veeökosüsteemile - vee hapnikusisalduse langus vähendab kalade arvukust). Koos nitraatidega lähevad välja ka olulised makroelemendid (Ca, Mg, K). Nitrifikatsiooni käigus vabanevad vesinikioonid ja muld hapestub. Osa liike pole kohanenud nii kõrge N kooslused muutuvad liigivaesemaks. Nitraat toidus. Suurenenud taimede N-sisaldus teeb neid kahjuritele atraktiivsemateks (tirtsude puhang Aasias) 6 Fosforväetiste tootmisega kaasnev probleem veekogude toitaineterikkamaks muutumine (eutrofeerumine). Fosfor toidus ei ole kahjulik. P saab fosfaatidest (jätkub 200 aastaks). P kättesaadavus hapestunud mullast väheneb. P on suures osas taimedele raskesti kättesaadav st moodustab vähelahustuvaid komplekse katioonidega
tingimused taimede jaoks karmid inimese poolt tekitatud niidud: Puisniidud ja puiskarjamaad pooleldi niit, pooleldi mets esineb niidukamar niidetakse regulaarselt või karjatatkse loomi liigirikkad - leidub elupaiku nii metsa- kui ka niidutaimedele Kultuurniidud inimese kujundatud taimestik kasutatakse masinaid vähe taimeliike kasutatakse heina- ja karjamaadena liigne väetamine muudab liigivaesemaks SOOD- Soo on omapärane kasvukeskkond, kus suurem osa taimi elada ei suuda (liiga niiske, vähe hapnikku, turvas on väga happeline). Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Linnuliikidest nt sookurg, teder, rukkirääk, rohukurvits jne. Arusisalik, rohukonn, kärnkonn, ämblikud, kiilid, sääsed, ujurid, süüa käivad otsimas ka suuremad loomad nt
annaabi.ee 
