· nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood · Erinev käitumine paaritumisperioodil Hübriid-liigiteke · Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid · Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest. · Looduses sünnib hübriide harva · nt. Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu) Peamised tegurid liigitekkeks: · mutatsioonid · geenitriiv · looduslik valik · geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: · arvukuse tõus · leviala laienemine · ristumisbarjääri teke · geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975
Kohastumused elamiseks : Puudel küüned, ronimisoskus ( N: orav, linnud) Veekogudes- uimed, ujumisoskus, lõpused (N: ahven, haug) Avamaastikul kiired jalad, kaitsevärvus (N: jänes, kits) Maa-alustes käikudes kaevamisoskus, nägemine (N: mutt, vesirott) Jääväljadel valge värvus, tihe, vett-tõrjuv karvastik, et olla külma eest kaitstud (N: pingviin,jääkaru) Metsas kaitsevärvus, kiirus (N: põder, jänes) LIIGITEKKEKS ON VAJA ISOLATSIOONI Isolatsioon takistab ristumist populatsiooni eri osade vahel. Geograafiline isolatsioon populatsioon jaguneb üksteisest geograafiliselt eraldatud osadeks, nii võivad tekkida uued liigid. Tõkked võivad olla veel veekogud,mäed, saared, kanjonid jms. Kui populatsiooni osad satuvad erinevatesse tingimustesse, tekivad neil erinevad kohastumused ja peagi on nad üksteisest nõnda erinevad, et nad pole enam võimelised viljakaid järglasi andma, st tekib ristumisbarjäär
ja levila. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon.paljudel ,liikidel takistab ristumistja ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Ristumist võib takistada erinev paljunemisperiood. Loomaliikide ristumist aitab vältida nende käitumine paaritumisperioodil. Geenifondi ja liigiomaste tunnuste suhteline püsivus ei tähenda liigi isendite täielikku sarnasust ega muutumatust. Individuaalne geneetiline muutlikkus annab materjali liigitekkeks. Liigiteke algab sageli väikese organismirühma eraldumisega lähteliigist. Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Uue liigi püsimajäämise olulisteks eeldusteks on arvukuse tõus ja levila laienemine.
varieeruvalt. 4. Evolutsioon toimib populatsiooni-siseselt, kus geeni voolul ja geeni triivil võib olla muid effekte lisaks looduslikule valikule(Need on ka evolutsiooni protsessis tähtsad omadused). 5. Fosiilide uuringud klapivad elavates liikides nähtud ja uuritud muutustega. Populatsiooni sisest evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks ja fosiilidelt leitut nimetatakse makroevolutsiooniks, ehk liigitekkeks. 1977. Aastal avaldas Harvardi paleontoloog Stephen J. Gould raamatu Ontogenees ja Fülogenees, kus juhtis ta esimesena tähelepanu uuesti embrüole kui evolutsioonilisele aja kapslile. Gould
varieeruvalt. 4. Evolutsioon toimib populatsiooni-siseselt, kus geeni voolul ja geeni triivil võib olla muid effekte lisaks looduslikule valikule(Need on ka evolutsiooni protsessis tähtsad omadused). 5. Fosiilide uuringud klapivad elavates liikides nähtud ja uuritud muutustega. Populatsiooni sisest evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks ja fosiilidelt leitut nimetatakse makroevolutsiooniks, ehk liigitekkeks. 1977. Aastal avaldas Harvardi paleontoloog Stephen J. Gould raamatu Ontogenees ja Fülogenees, kus juhtis ta esimesena tähelepanu uuesti embrüole kui evolutsioonilisele aja kapslile. Gould
kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need rikastavad Maa liigilist koosseisu. Sellist liigitekke vormi nimetatakse hargnevaks liigitekkeks (branching specification). Edaspidi tulebki peamiselt juttu hargnevast liigitekkest, sest just tänu sellele vormile on meie biosfäär liigiliselt nii mitmekesine. Sugulisel teel paljunevate organismide puhul on uute liikide tekkimisel põhiosa geneetiliste muutuste
väljasuremine langeb kokku just inimeste saabumise, mitte jääajaga) jääaegade mõju – liik võib kaduda või migreeruda ajutiselt lõuna poole ja siis tagasi; laia levikuga liigid võisid säiluda väikeste isoleeritud saarekestena, andes võimaluse allotroopiliseks liigitekkeks. 8. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest – st viimase 5 – 7 miljoni aasta jooksul klimaatiline/geoloogiline taust mandrid kogu viimase 65 MA evolutsiooni vältel suhteliselt „paigas“. tähtis Aafrika põhja-lõunasuunas kulgenud vulkaaniline mäestikuala – Ida-Aafrika kliima kuivenemine ning barjäär liikide lahknemiseks. primaatide süstemaatika primaadid ca 60 MAT st vahetult pärast dinosauruste niššide vabanemist
Mitte-juhuslik ristumine - Inbriiding vähendab varieerumist ja kohasust, mõjutab ka teisi evol. protsesse, sest populatsioni efektiiivne suurus muutub. Kui populatsioonid eralduvad (vikariaansus), siis nend populatsioonide alleelide sagedused hakkavad üha enam erinema, mis viib divergeerumisele ja uute fenotüüpide tekkele. Selliste populatsioonid või nende isendite ristumisel on tekkinud reproduktiivsed barjäärid. Seda nimetataksegi alloüpaatriliseks liigitekkeks. Hübriidid on reeglina steriilsed. Reproduktiivsed barjäärid võivad olla nii pre- kui postsügootsed. Sümpaatriline liigiteke võib toimuda ilma isolatsioonita. Liigitake ja reproduktiivne isolatsioon seotud adaptatsiooniga ja erineva eproduktiivse ajalise jaotusega. Kvantitatiivne geneetika: Tunnused, milliseid saab reaalselt mõõta ja milledel on populatsiooni siseselt või populatsioonide vahel tunnuse pidevus (pikkus, kaal, saagikus, kasvukirus
Seetõttu püramiidi tipus asuvate tippkiskjate arvukus alati väiksem ja seeläbi ka haavatavus (ohustatus) kõrgem. Konkurents Konkurents eluks vajalike ressursside pärast on loodusliku valiku ning liigitekke põhiline suunaja. Erinevad liigid omavad erinevaid kohastumusi (vähendab konkurentsi), liigi sees tagab konkurents tugevaimate ja/või 18 oludele kõige paremini vastavate isendite ellujäämise. Liigitekkeks on vajalik teatud aja jooksul stabiilne keskkond ja populatsiooni suhteline eraldatus, et omadused saaksid kinnistuda. Teised liigitekkemehhanismid enamlevinud vegetatiivse paljunemisvõimega organismirühmades aeg kinnistumiseks · Hübridiseerumine veel ebastabiilsete/väheerinevate vanemliikide ristumisel tekivad paljunemisvõimelised hübriidid; · Polüploidsus kromosoomikomplektide mitmekordsus;
Kuna selgeid ja arusaadavaid põhjuseid polnud, uuris edasi. Avastas enda jaoks loodusliku valiku, mis elimineerib vähemkohased. Tema puuduseks oli, et ei suutnud selgitada, kuidas tunnused päranduvad, seetõttu oli LV paljude jaoks hägune. 7. Millised olid Darwini teooria põhieeldused? Indiviidid erinevad ja erinevused päranduvad. Sünnib rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus kohaseim jääb ellu ja annab järglasi. Erinevates tingimustes on kohasemad erinevad aine liigitekkeks. Resurssid on piiratud (toit, elukohavalik) ja suhteliselt püsivad pika aja kestel. 8. Mille poolest erines 19. sajandi lõpul enamlevinud arusaam evolutsioonist Darwini omast? Siis tunnistasid juba kõik, et liigid muutuvad, aga muutumise mehhanism jäi vaieldavaks. Oli kaks leeri saltatsionistid (Huxley, Haeckel, Bateson) ja biomeetrikud (Weldon, Galton, Pearson). Biomeetrikutele sobis looduslik valik, mis toimus populatsioonis pidevalt ja sammhaaval.
annaabi.ee 
