Referaat Pärandkooslused
karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik
puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase
omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade
taimestikku ja muudab selle arengu sõltuvaks karilooma liigist ja isegi tõust.
Puiskarjamaadel elab palju seeni ja putukaid, kes sõltuvad sõnnikust, mõnikord isegi
liigispetsiifilisest sõnnikust. Selliste putukate arvukus on aga karjatamise vähenemise tõttu
langenud.
Ajalooliselt oli puiskarjamaa tõenäoliselt esimene inimtekkeline rohumaa tüüp. Tänapäeva
Euroopas on neid peamiselt Skandinaavias, Kesk-Euroopa mägedes ja Vahemere piirkonnas.
Hispaania ja Lõuna-Euroopa puiskarjamaad erinevad aga oluliselt Põhja-Euroopa omadest.
Eestis on säilinud umbes 4000 hektarit puiskarjamaid, kuid nende jaotumist ja ökoloogiat on
siin vähe uuritud
annaabi.ee 
