Eksiin on mitmekihiline, selles leidub poore ja vagusid, mida koos nimetatakse apertuuriks (joonis). Enamasti kasvab tolmutoru just apertuuri kaudu välja. Madalama arengutasemega taimedel moodustavad apertuuri vaod, kõrgemalt arenenutel - poorid. Poore on 1- 40, enamasti siiski 1-3. Eksiin on sageli liigispetsiifiliselt struktureerunud. See sisaldab lisaks tselluloosile ja kutiinile kõdunemisele väga vastupidavat sporopolleniini. Intiin sisaldab tselluloosi ja pektiini, säilitusainetest tärklist, suhkruid, valke ja rasvu. Tolmutera areng koosneb järgmistest etappidest.
Rebukest lüüsitakse akrosoomi ensüümide toimel ja toimub spermi sisenemine. Sperm tungib munarakku ja ta mitokondrid lagunevad. Toimub spermi ja ootsüüdi membraanide kokkusualmine bindiini toimel. Spermi sisenemisele järgneb Ca-ioonide sissevool. Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kemotaktilised molekulid (peptiidid) on rangelt liigispetsiifilised. Samuti takistab vale spermi jõudmist munarakuni kallerkest, mis liigispetsiifiliselt peab sinna sattunud spermid kinni neid aktiveerides. Veel on liigispetsiifiline bindiin. Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kiire blokaad toimub munaraku membraani elektrilise potentsiaali muutmisega (-70mV -> +20mV). Sperm saab munarakuga liituda aga ainult -70mV juures. Toimub kiiresti, aga on lühiajaline. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad
Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt. Tsükli moodustavad muutused seemnetorukeste kindlas paigas, koosneb (liigispetsiifiliselt erineval arvul) staadiumitest, inimesel VI (pullil, hiirel 12) Inimesel kulub IV spermatogeenset tsüklit spermatogoonist spermini – see 16 päeva iga tsükkel. 15. Spermiatsioon, spermid Küpsete spermatiidide vabanemine Sertoli rakkudest vääniliste seemnetorukeste valendikku Selleks, et see saaks toimuda, eemaldatakse Sertoli rakke ja spermatiide ühendavad spetsiaalsed adhesioonipiirkonnad.
teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Etoloogia, loomade uurimine Etoloogia tekkis 17/18 saj seoses sellega, et uuriti kaasasündinud käitumist. Sellele pani aluse Darwini teooriad. Uurib liigispetsiifilist kaasasündinud käitumist ja organismide (sh loomade) arengut. Uurimismeetodiks vaatlus. Etoloogia toob sisse olulisuse, kuidas kaasasündinud käitumine on seotud sellega, mis toimub õppimisel. 4 peamist ideed: Liigispetsiifiliselt kaasasündinud käitumise idee on olemas käitumine, mis on liigile omandunud ja ta on ka kohastuv käitumine Evolutsiooniline vaatenurk -Kaasasündinud käitumine saab olla ka see, mis on kõikide liikide esindajatel, on ühesuguse käitumisjärgvusega (geneetiliselt programmeeritud käitumise jada) Õppimise eelsoodumus organismil on valmidus õppekiseks; puudub eelnev kogemus; erineb see, mida organism on valmis õppima
leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6
Külastusseire seisukohalt on oluline haruldaste seeneliikide käitumine nii inimmõjude kontekstis kui ka nende puudumisel. Senised seirearuanded osundavad asjaolule, et alati ei pruugi viljakehade puudumine tähendada liigi hävimist või halba inimmõju. Kuna paljud seeneliigid on Eestis oma levila põhja- või lõunapiiril, siis võib konkreetsel aastal viljakehade esinemine või mitteesinemine olla suures osas seotud tavapärasest veidi erinevate kliimatingimustega. Lisaks ei pruugi liigispetsiifiliselt kõigil seeneliikidel igal aastal viljakeha valmida. Selgrootutest kuuluvad riiklikku seireprogrammi metsakuklased, päeva- ja ööliblikad, jõevähk, ebapärlikarp, kiilid, apteegikaan ning maismaalimused. Põllumajandusmaastike seire raames ka kimalased. Selgrootute seire annab lisaks ohustatud ning kaitsealuste liikide seisundile informatsiooni ka taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta.