taimi. Seda, et katteseemnetaimed on arenenud kõik ühest taimepopulatsioonide rühmast tõestab see, et nende õied, õieorganid, morfoloogiline ehitus, kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja- Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka
nende eellasteks peetakse teatud seemnesõnajalalaadseid taimi. Seda, et katteseemnetaimed on arenenud kõik ühest taimepopulatsioonide rühmast tõestab see, et nende õied, õieorganid, morfoloogiline ehitus, kaheliviljastumise protsess jt. tunnused on kõigile katteseemnetaimedele ühised ja vähevarieeruvad. Samas on katteseemnetaimed väga plastilised ja kohanemisvõimelised, moodustades lõviosa tänapäeval kasutatavast tööstuslikust toorainest ja makrofloora liigirohkusest (ca 250000 - 300000 liiki). Katteseemnetaimede tekkekoha üle on peetud palju vaidlusi, kuid siiski arvatakse, et selleks on troopilised või subtroopilised alad Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosas. Katteseemnetaimed jaotatakse tavaliselt kahte klassi: üheidulehelised (Monocotyledoneae) ja kaheidulehelised (Dicotyledoneae). Enamus dendroloogiliselt meile huvipakkuvaid liike kuuluvad kaheiduleheliste hulka. Üheidulehelisi taimi on ca 1/4 kõigist katteseemnetaimedest,