arvukus(söövad jäneseid), aga üks hetk on hundid söönud nö üleliigsed jänesed ära, mistõttu neil tekib toidupuudus ja huntide arvukus langeb. 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Üldine ökoloogia seaduspära on see, et keskkonna heterogeensus ja keerulisus tagab suure mitmekesisuse. Seda seletatakse tavaliselt sellega, et suurem heterogeensus tagab rohkem nišše, mis lubab koos eksisteerida rohkematel liikidel. 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Kõige liigirohkemad organismirühmad on putukad ja taimed. Arvatakse aga, et suur osa seentest ja bakteritest on kirjeldamata ning kui kõik organismid oleks kirjeldatud, kuuluksid need rühmad liigirohkemate organismirühmade hulka. Eestis on hetkel liigirohkemad organismirühmad putukad ja seened. 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes
Eestis kasvab looduslikult umbes 1400 liiki õistaimi. 1.2. Klass: kaheidulehelised Kaheidulehelised (Dicotyledonae) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000 neist kasvab Eestis umbes 1000. Kaheiduleheliste klass jaotatakse neljaks rühmaks: lahkkroonlehised, kroonlehitud ja liitkroonlehised. (Jurtsev, Issain; 1969) Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed ja 333 sugukonda millest liigrohkeimad on korvõielised, käpalised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Kaheiduleheliste õistaimede suurim ja väga vormirohke sugukond: u. 1200 perekonda ja ligi 25 000 liiki. Eestis on neist u. 50 perekonda ja u. 165 liiki 1.3. Sugukond: korvõielised Kuulub hõimkonda katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed. Enamik korvõielisi on rohttaimed
18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele (herbivooria, kisklus jne…) 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskkonna faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on BD Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 4. loeng (slaid) 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000. Lüngad: *Ökosüsteemid – Meri – Troopilised vihmametsad *Taksonid – Parasiidid ja parasitoidid – Seened ja mikroorganismid – Ümarloomad – Kõdulestad – Putukad *Mõistelised lüngad
Toiduahel on enamasti 3-4 tasemeline, esimeseks roheline taim; Kiskahel, laguahel, nugiahel. Loom loomast saab enamasti kätte 80% energiast, enamikel omastatkse ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud. Maailmas: lisaks nendele ka roomajad, kahepaiksed, kalad, imetajad . 21.Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis on veidi üle 24 000 liigi. Lüngad: ökosüsteemid –meri, troopilised vihmametsad; taksonid –parasiidid, seened, putukad; erilised liigid ja piirkonnad. 22.Maakera elurikkuse kuumad punktid e hot spots; kus ja kuidas
kaks idulehte, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed, ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid
kogu Baltikumi geoloogia käsitlemisel. ordoviitsiumis ning teatavasti on Põhjenda. Eri paikadest saadud settekihtide omavaheline Võib see õige olla? ekvaatorilähedased alad kõige soojemad ja sobitamine vanuseliselt. seega ka liigirohkemad, mis tekitab omakorda Ordoviitsiumis. Sel perioodil oli suur osa rohkem orgaanilist setet. Siluri kihistu on kõikidest kontinentidest suuresti vee all. Siluris Nt 2 puurauku võivad olla erinevatest paikadest
annaabi.ee 
