võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV. Generaator seade mingi aine, energia või info tootmiseks. Liigirohkeim on elektrigeneraator.Dünamomeeter jõumõõtur, mõõteriist jõu või jõumomendi määramiseks. Tööpõhimõtte järgi eristatakse mehaanilisi, hüdraulilisi ja elektrilisi dünamomeetreid. Osad: jõumuundur, ülekanne, näidisosa.Alalisvoolugeneraator- rakendatakse võimendine, muundab mitteelektrilise energia alalisvooluenergiaksFaasijuhtmes on vool aga 0 juhtmes pole.
Sisukord Sissejuhatus Rääkides värvulistest räägime maailma kõige levinumast linnuriigist. Värvulistel on 4 alamseltsi: lainokalised, türannilised, lüürasabalised ja laululised ning värvuliste alla kuulub 49 sugukonda. Värvuliste välimus on seinast seina, ent sulestik on neil kõigil enamasti mustriline. Selts: Värvulised (Passeriformes) Värvuliste selts hõlmab väga palju liike ja suure arvu sugukondi. Värvulised on liigirohkeim linnuselts; u. 5100 liiki, Eestis üle 100 liigi. Suurim värvuline on ronk, väikseimad on pöialpoisid ja nektarilinnud. Värvuliste hulka kuuluvad meie kõige tavalisemad suvelinnud (kuldnokk, metsvint, pääsuke et al ) ja talvelinnud (varblane, tihane, käbilind, musträstas et al). Üle poole Maad asutavatest linnuriikidest kuulub sellesse seltsi. Kõige enam on neid troopiliste alade metsades; mida enam põhja poole, seda vähem on värvulisi nii absoluutselt, kui suhteliselt. Vaatamata
11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed- samblad ja algelised sõnajalgtaimed. 11.2. umbes 300-350 milj a tagasi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki. Nimeta need a) harilik mänd b) harilik kuusk c) harilik jugapuu d) harilik kadakas 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a) hapniku tekkimine fotosünteesi tagajärjel b) hukkunud taimede lagunemisest tekkinud mullakiht 12. Sõnasta mõisted: 12.1. populatsioon - ühe liigi isendid mingil territooriumil, mille piires on võimalik nende vaba ristumine. 12.2. geenisiire - geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade
paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed, mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 12. Sõnasta mõisted: 12.1. populatsioon- populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. 12.2. geenisiire- geenisiire on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade
annaabi.ee 
