roostike rohkus. 20. sajandi esimesel poolel olid eelkõige puisniidud Lääne-Eesti maastike iseloomulikuks jooneks. Kunagi väga iseloomulikke kuivi liigirikkaid tammepuisniite on praeguseks vähe säilinud. Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel (Kaur, 2008) Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest. Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Taimed: sinililled kevadel, järgnevad võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt
metsaraie Kalimantanil ka üks intensiivsemaid. Võrreldes Amazoni metsadega, kust võeti maha 23 kuupmeetrit puitu hektari kohta, langetati Kalimantanil hektari kohta 60 240 kuupmeetrit puid[8]. Rannikuäärsetest mangroovmetsadest on järele jäänud vaid ligi 20% ehk umbes 1.2 miljonit hektarit. Väheviljakal happelisel pinnasel kasvavad kerangas metsad, mis kunagi katsid 6,6 miljonit hektarit, on praeguseks peaaegu täielikult hävitatud. Madalatel aladel kasvavatest kõige liigirikkamatest kaksiktiibviljak metsadest on Indoneesiale kuuluval alal järel vaid 68% ja Malaisiale kuuluval alal 56%. Neid loetakse kõige ohustatumateks metsadeks Kalimantanil ja 2002. aastaks oli järel vaid 30 miljonit hektarit. Mägimetsadest, mis asuvad kõrgustel 900 3300m, on alles ligi 70% ehk umbes 1,6 miljonit hektarit[1]. Kuigi 9% Indoneesiale kuuluvast maalast on seaduse järgi mingisuguse kaitse all, on praegu vaid 82% kaitse all olevatest metadest puudega kaetud[7]
tekkinud. Iseloomulikud liigid on mägitarn, arukaerand, aas- ja mägiristik ja madal mustjuur ja angerpist. Pärisaruniidud asuvad peamiselt tasasel või lainjal reljeefil. Mulla niiskus võib üsna suures ulatuses varieeruda; need niidud kasvavad keskmise sügavusega rähksel rendsiinal, leostunud, leetjal või ka gleistunud leetjal mullal. Pärisaruniidud on enamasti puisniidud, kus puurinde liituvus võib olla kuni 0,3. Nad on kujunenud salumetsadest, harvemini liigirikkamatest laanemetsadest. Lisaks arukasele ja haavale kasvab kohati tamme ning saart. Rohurinne on tihe ja väga liigirikas, seda jaotatakse paljudeks kooslusetüüpideks. Ohtraimad on kõrrelised (lamba- ja punane aruhein, nurmikad, kasteheinad, keskmine värihein, maarjahein, rohkesti kasvab ka liblikõielisi (ristikud, humal- ja sirplutsern, aas-seahernes jt) ja rohundeid (harilik härghein, võililled, kortslehed jt). Erinevate aruniitude tunnustaimi:
annaabi.ee 
