Eesti taimkate
Niclasen ja Juhan Aidas, kuid kahjuks ilmus sellest ainult esimene vihik. Teiste vihikute
käsikirju säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis.
Aastal 1908 asutati Balti Sooselts ning Tooma Sookatsejaam.
1895-1915 oli ülikooli botaanikaprofessoriks Nikolai Ivanovits Kuznetsov, kes oli Kaukaasia
taimestiku hea tundja. Eesti taimestikku ta peaaegu ei uurinud. Reorganiseeris botaanikaaia
osakonnad ning asutas ka uusi. Liigiohtruselt saavutas aed oma teise kõrgpunkti 1913. aastal
kasvatati aias 10 130 liiki taimi. Kuznetsov oli kauaaegne LUSi president 1905-1911. Tema
suurimaks teeneks jääb süstemaatikauuringute taaselustamine ning edasiarendamine TÜ-s.
Eestikeelsete taimenimetuste süstemaatilist kogumist alustas Eesti Üliõpilaste Seltsi
loodusteaduste osakond 1907. aastal. Töö tulemusena ilmus 1918. aastal esimene Eesti
õistaimede nimestik, kus liikidele, perekondadele ja sugukondadele oli esmakordselt
annaabi.ee 
