22. oktoobril 2011 korraldas ELF oma 20 aastapäeva puhul konverentsi, et leida täiendavaid viise keskkonnakaitsel ning -hoidmisel. Sihtrühm: Kõik loodus-ja keskkonnakaitsest huvituvad inimesed. Koolilapsed, tudengid, ka tavakodanikele. ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. 2005. aastast põhirõhk looduskaitselistele tegevustele - metsa, mere, märgalade ja liigikaitsega seonduvale. Inimesed: Juhatus: Jüri-Ott Salm - juhatuse esimees Tarmo Tüür - juhatuse aseesimees Kadri Kalmus Praegune nõukogu: Rainer Nõlvak (esimees) , Andres Arrakm, Rein Einasto, Üllas Ehrlich, Ahti Heinla, Mart Jüssi, Rainer Kuuba, Henri Laupmaa, Sakarias J. Leppik, Riinu Rannap, Andres Tarand, Uudo Timm, Daniel Vaarik, Katarina Veem Koostöö: Välispartnerid. ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma
konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 6 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas ning eksikülalised pringel ja ahm) 11 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 12 Seoses liigikaitsega on kasutusele võetud ka mõiste püsielupaik. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik. Püsielupaigad on võetud kaitse alla II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendi kaitse. See tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega häirida paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või rände ajal, ilma
Jahimehejutt eelmisest sajandist Ida-Virumaalt : Et määra pesast välja peletada, selleks saadeti väike koer maa alla, kus ta haukuma hakkas ja looma välja hirmutas. Kui määral maa all pojad olid, hakkas ta koerale vahvasti vastu ja koer pidi lõhkise peaga surmahirmus põgenema. Määr puhkab talvel pesas. Määra rasv on otsitav. Seda tarvitatakse võideks. Rasv külma käes ei hangu. 7. SLAID Looduslikeks vaenlasteks on hunt ja ilves. Probleemid liigikaitsega? kuna elupaiku jääb vähemaks, maad kasutatakse põllumajanduseks, on Eestis mägra arvukus vähenenud. Looma ohustab urgude lõhkumine, häirimine, ka küttimine. Iirimaal ja Suurbritannias on mägrad veisetuberkuloosi edasikandjad, seetõttu neid seal ei sallita ja püütakse, hävitatakse. Euroopas võivad mägrad elada linnades ja tekitada probleeme väikeaednikele tüütu kaevamise tõttu. Aiaomanikud kaitsevad ennast pooleldi maasse kaevatud võrguga.
Kõige rohkem on levila põhjapiiril olevaid hästi säilinud. Tabel 1. Kaitsealuste taimeliikide leiukohtade ja püsielupaikade (PEP) arv. Kivististe kaitse sarnaneb liigikaitsega: kaitstakse kivististe leiukohti. Eraldi võetakse kaitse alla haruldased Kategooria Taimeliike Leiukohad ja ohustatud kivistised. I kaitse-kategooriasse arvatakse Kaitse- ja hoiualadel, Väljaspool kaitstavaid alasid PEP*
annaabi.ee 
