Liik
Liik saab
kuuluda ainult ühte perekonda korraga. Kuuluvust ühte perekonda on kontrollitud
DNA sarnasuse põhjal, kuid praktilistel põhjustel on vahel kasutud ka teisi
variante, nt taimede puhul õite sarnasust.
Kõikidele liikidele on antud kahest osast koosnev nimi binaarne nimetus.
Esimene osa nimetusest on perekonnanimi. Teine osa nimetusest on kas liiginimi
(zooloogias) või liigiepiteet (kasutatakse botaanikas).
Kindlad meetodid liikide määramiseks ja kasutusel olevad liigidefinitsioonid on
olulised selleks, et saaks kirjeldada ja testida bioloogilisi teooriaid ning mõõta
elurikkust ehk biodiversiteeti. Väljasurnud liike, mis on teada fossiilsetest
andmetest, on raske täpselt klassifitseerida ning seetõttu kasutatakse nende
puhul kõrgemaid taksonoomilisi ühikuid nagu sugukond. Kokku on liikide arvu
maailmas hinnatud 8,7 miljonini, varasemate hinnangute kohaselt arvati neid
olevat 2100 miljonit.
Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nime
annaabi.ee 
