Põiksete suhete meetod horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja intrusioonid on nooremad kui nende ümbriskimid Suletiste ehk võõrkehade meetod settekihis leiduvad kivimite tükid ja suletised ja vanemad kui vaadeldav settekiht Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest. Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht biostratigraafilised ühikud(eraldatakse faunistiliste ja floritstiliste tunnuste alusel) biotsoon, pime ala Kronostratigraafilistel ühikutel on ka geokronoloogiline vaste:
Suurem otsustamisvõimalus kohalikule ja riiklikele institutsioonidele. 36) regionaalprobleemid, nende põhjendus. Probleem tekib regionaalsete riikide tasanditega Els 1 tasand on suveräänsete riikide tasand, kus on probleemiks riikide suuruse ebavõrdsus ning Luxemburg,mis oma suuruse poolest ei peaks kuuluma riikide tasandile. 2. Tasandil NUTS 1 ei jaotu Taani, Luxem ja Iirimaa 3. Tasand NUTS 2 samuti ei jaotu 4 tasand NUTS 3 liigestatakse kõiki peale Luxem ning osa GB ja Hisp prov. Regionaalsel haldamisel on probleemiks veel riikide lahusterritooriumid. 37) EL regionaalpol eesmärgid ja sekkumise põhjendatus. Eesmärk on soodustada maj konvergentsi ja SKT ühtlustamist rikkamate ja vaesemate riikide vahel. Üldise arengu edendamiseks arendab ühendus tegevusi, mis viivad maj ja sots kohesioonile. Spetsafiilsuse eesmärgiks on erinevate regioonide arengulõhede ja ebasoodsate regioonide mahajäämise ületamine
· Mandrijää taandus Eesti alalt lõplikult u 11 000 a.t. Põhjavesi · Põhjavesi maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja
annaabi.ee 
