Koljuluid on inimesel arvuliselt kokku 29 ja nad jaotatakse kaheks osaks: ajukolju 8 ja näokolju 21. 11. Nimetage liikuvad koljuluud Alalõualuu 12. Selgitage mõisted Lordoos Lordoos on lülisamba kumerus ettepoole. Küfoos Küfoos on lülisamba kumerus tahapoole Skolioos Skolioos on lülisamba haiguslik kõverdumine külje suunas. Liiges (tooge näide) Pidev ühendus luude vahel katkenud. Neid iseloomustab kolme koostiselemendi liigeskihn, liigesõõs ja liigestuvate pindade olemasolu. Näiteks Põlveliiges. Liidus (tooge näide) luudevahelised katkematud seosed, mis koosnevad tihedast side koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13
harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Nihestus Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise nihestuse (subluksatsioon) puhul on osaliselt säilinud luuotste kokkupuude, esineb liigeskihnu venitus või osaline rebend. Nihestuse tunnused: liigese väliskuju muutus, liigutusfunktsiooni puudumine või funktsioonihäire, tugev valulikkus jäseme liigutamisel, turse, plõksatus trauma hetkel. Võimalikud närvikahjustuse sümptomid (tuimus või surin). Esmaabi: liigest mitte liigutada, külmkompress, kiirabi. Välistamaks luumurdu, tehakse enne paigaldamist
Otsmik on järsem ja koljulagi on lamedam. Naisel on näoosa nõrgemini arenenud. Luude ühendid. Võimaldavad luudel liikuda, ühendavad luid, aomortiseerivad põrutusi. Luudeühendid jagatakse: liigesteks liidusteks. Liiduse ehk pidevühenduse puhul on luud katkematult ühendatud sidekoe või kõhrkoe abil. Liiges on liikuvühend mis koosneb liigespinnast mis on kaetud liigeskõhrega. Üks pind on kumer, liigese peand, teine on nõgus. Liigeskihn kilejas, ümbritseb hermeetiliselt luudeotsi. Liigeseõõs luu otsi ja liigesekihnu ümbritsev ruum, sisaldab liigesevõiet. Liigese abiaparaadina võivad esineda liigesemokad; kettad; sidemed ja seesamluud.
saadava löögi tulemusel, kui jalg on põlvest painutatud. Külgsidemed saavad viga tugeva löögi, ülesirutuse või -painutuse või rotatsiooni tulemusel. Külgsidemete vigastusele viitab ülepiiriline külgliikuvus põlvest, http://www.nationalsportsmed.com/knee.html Nihestus ehk dislokatsioon Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise nihestuse (subluksatsioon) puhul on osaliselt säilinud luuotste kokkupuude, esineb liigeskihnu venitus või osaline rebend. Nihestuse tunnused: liigese väliskuju muutus, liigutusfunktsiooni puudumine või funktsioonihäire, tugev valulikkus jäseme liigutamisel, turse, plõksatus trauma hetkel. Võimalikud närvikahjustuse sümptomid on tuimus või surin. Esmaabi: liigest mitte liigutada, külmkompress, kiirabi. Välistamaks
- liigeseõõnis on nii lõtv, et käsi seisab kõõluste abil; - õlaliiges on keraliiges. Küünarvarre luud on küünarluu ja kodarluu: - küünarluu on suurem ja keskel (jaguneb tagumiseks, pikemaks ja jämedamaks küünarnukiks ning eesmiseks väiksemaks nokkjätkeks); - kodarluu on väiksem ja äärmisem (küünarnuki poolne osa on peenem kui käe poolne osa); - küünarliiges on liitliiges, mida ümbritseb ühine liigeskihn ning toimuvad kahesugused liigutused -küünarvarre painutus ja sirutus ning kodarluu pöörlemine oma telje ümber. 22 Käe luud jagunevad randme-, kämbla- ja sõrmede luudeks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust ning nad seonduvad kodarluuga kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast.
konservatiivselt. Oluline anatoomia ja füsioloogia → peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“ Järgmised jäsemete ehituse iseärasused peavad erakorralise meditsiini tehnikul olema teada jäsemevigastuste hindamisel. Tugiskelett koosneb luudest ja liigestest, kus luud on üksteise suhtes liikuvad. Liigeses on liigespinnad kaetud liigeskõhrega (mis on tavaliselt hüaliinne), neist üks on kumer, teine nõgus, mida omakorda katab liigeskapsel (liigeskihn = liigeskapsel), sinna sisse jääb veel liigesõõs, mida täidab liigesvõie. Liigesed võimaldavad alati ainult piiratud liikuvust eelkõige sirutamisel ja painutamisel. 544 Ühelt poolt piirab liikumist liigeskapsel, teiselt poolt piiravad sidemed (ligamendid). Need koosnevad sidekoest ja on tõmbekindlad, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Erandiks on õla- ja puusaliigesed, mis võimaldavad liikumisi mitme telje ümber (→ peatükk „Anatoomia ja
annaabi.ee 
