Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline. 114. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 115. Jalalaba piirkonnad, neid moodustavad luud: Kand (kandluu,kontsluu,kuupluu,lodiluu, talbluud), Pöid (5 pöialuud), varbad(varbalülid) 116.Ülemine ja alumine hüppeliiges, liikumine. (Ülemine)Ehk proksimaalne jalaliiges on plokkliiges
Keraliigese erivariant- pähkelliiges. Reieluupea ühendub puusanappiga millel on abiks veel puusanappamokk. Liikuvust piirab liigese ühendus, arvukad sidemed ja tuvead lihased. Kolmeteljeline 45. Põlveliiges: Plokk- kui ka ratasliiges. Ühendab reieluud sääreluuga. Pindadeks on reiluupõndad (front ja sagit suunas kumerad, kumerus suureneb eest taha) säärluu põntade ülemistel pindadel asuvad kaks nõgusat liigesepinda. (Kõherlised võrukettad- keskmine ja külgmine menisk. Reie nelipelihase kõõlus ehk põlvekeder mis kaitseb põlve liigest, mis kinnitub sääreluu korpusele. Sirge jala puhul ühe teljeline liikumine, aga kõvera jala puhul kaheteljeline liikumine. 46. Sääreluude omavaheline seondus: sääreluudel on toefunktsioon ja seepärast on nad peaaegu liikumatult ühendatud liigese ja kahe liiduse abil. Ühendus on vahekile,mis täidab kahe luu vahelise vahe(lameliiges)
· liikumine ümber frontaaltelje reie ette ja taha viimine. Ümber sagitaaltelje reie eemaldamine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon). Ümber vertikaaltelje pööramine sisse ja välja (viimane on ulatuslikum) ning koonusliikumine. 45. Põlveliiges: · liigenduvad luud reieluu ja sääreluu · liigese pinnad reieluu õndad ja sääreluu põntade ülemisel pinnal asub kaks nõgusat liigesepinda. · liigese tüüp on nii plokk- kui ka ratasliiges · abiseadeldised keskmine ja külgmine menisk (kõhrelised võrukettad) ning põlvekeder · liikumine ümer frontaaltelje, s.o. sirutus ja painutus. Ümber vertikaaltelje pöörlemine. Liikumine ümber frontaaltelje võib toimuda kuni 160 kraadise amplituudiga. 46. Sääreluude omavaheline seondus.
ratasliiges sõrme- ja varbaliiges Plokkliiges Plokk pöörleb rõnga sees. See Esimese ja teise kaelalüli võimaldab pöördliikumist ühe telje vaheline liiges, küünar- ja suhtes kodarluu vaheline liiges Sadulliiges Kaks sadulakujuliselt vormitud Pöidla põhiliiges liigesepinda võimaldavad liikumist kahe telje sihis Liikumisel ei sobitu kõik liigesepinnad nii hästi, et oleks võimalik üksnes puhtalt libiseda; tegelikkuses toimub pidev veere-libistusliikumine, mis väljendub kõige selgemini põlveliigese töös. 3.1.3.Lihased Liikumisaparaadi lihastik ehk muskulatuur võimaldab koos luude ja liigestega inimkeha püsti hoida ja sooritada väga mitmekesiseid liigutusi. Inimese kehas võib eristada umbes 400 skeletilihast
annaabi.ee 
