bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) ! 7. Liigesed ! a) Põhiosad: facies articularis, cavitas articularis, capsula articularis, ligamenta b) sünoovia ülesanded: vähendab hõõrdumist, kannab toitained kõhre rakkudele, kannab ära kõhrerakkude jääkained, suurtes liigestes aitab rõhku ühtlaselt jaotada c) mis on amfiartroos, näited: Amfiartroos e. pingulliiges on praktiliselt liikumatu kolmeteljeline liiges lamedate liigesepindadega ja paksu pingul liigesekihnuga. Näited: artt. intercarpales, art. sacroiliaca d) liigestuvad pinnad alalõualiigeses: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) ! 8. Pealiiges (Kuklaliiges) ! a) osad: art. atlantooccipitalis, art. atlantoaxialis b) kogutüüp: spheroidea (keraliiges) = art. atlantooccipitalis (ellipsoidea) + art. atlantoaxialis (trochoidea) c) pinnad: 1. art. atlantooccipitalis: kuklaluu condylus occipitalis'ed + atlas'e fovea articularis superior’id 2
Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liikumine toimub ümber frontaaltelje. 36. Amfiartroosi mõiste. Amfiartroosid ehk pingulliigesed on lamdedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga vähelikuvad liigesed (nt randme-kämblaliigesed). 37. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud). Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud
· liigese tüüp - ellipsoidliiges · abiseadeldised - · liikumine sirutamine, painutamine (frontaaltelg), sagitaaltelg ... 34. Kesk-randmeliiges: · liigenduvad luud - randmeluud · liigese pinnad randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised - · liikumine painutus, sirutus - frontaaltelg 35. Amfiartroosi mõiste Lamedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga väheliikuvaid liigeseid nim. Pingulliigesteks ehk amfiartroosideks. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges Ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges, milles on võimalikud mitmesugused liikumised pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine teistele sõrmedele ja ringliigutused. 38
oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis. Sel puhul jääb luuotste vahele liigeseõõs, mis on täidetud liigesevedelikuga. Liiges on ümbritsetud liigesekihnuga ja sidekoeliste sidemetega, mis fikseerivad liigese. Liigest moodustavate luude otsad on kaetud liigesekõhrega, mis vähendab kulumist ja amortiseerib luudele toimivaid põrutusi. Eesti Ratsaspordi Liit 2 Veterinaaria Liigesekõhrede sobilikust kujust sõltuvalt võimaldab liiges liigutusi edasi-tagasi (plokkliiges)või siis mitmes suunas (keraliiges, näiteks puus)
annaabi.ee 
