Haigestuvad põhiliselt 20-50 aastased inimesed, naised 3-4 korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub. Tekivad liigeste deformatsioonid ehk moondumised ja inimene invaliidistub. Vaatamata selle, et haiguse põhikoldeks on liigesed, on tegemist siiski organismi üldhaigestumisega, mille puhul tekivad muutused ka teistes organites ja süsteemides. Etiopatogenees: RA puhul on tegemist liigesekesta sisemise kihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Õhuke liigeskiht pakseneb. Põletikulone kude levib piki liigeskõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades kõhre, luud ja liigessidemed. Aastate jooksul kujunevad iseloomulikud deformatsioonid liigestes. Kauakestnud haiguse puhul tekivad kahjustused siseelundites - kopsudes, neerudes. Pilt: puusaliigese kahjustus 4 Tekkepõhjused ja mehhanismid Reumatoidartriidi tekkimise põhjus on siiamaani teadmata
mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi. Moodustub luupindu kattev pannus, mis tähendab kreeka keeles lappi/riidetükki. Pannus on liigesekesta sisekihi vohand. See on ääreni täidetud põletikurakkudest. Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukoe. Tekivad erosioonid ehk uurded, mis röntgenipiltidel on nähtavad augukestena nagu oleks luuservadest tükikesed "ära hammustatud". Pannus katab liigese pehme vetruva polstrina, mis moodustab turse, mis päriselt enam ei kao. Erosioon liigeses 6. KASUTATUD KIRJANDUS http :// www . invaabi . ee / shop / product / kae - puhketugi - ha -34/ http :// www . inimene . ee /
Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigeshaigust. Liigesepõletikele on iseloomulik, et liigesed on just varahommikul paistes, valusad, ei liigu hästi, sest öösel kogunes neisse põletikuline tursevedelik. Liigesvalu võib esineda näiteks tavalise viirushaiguse,gripi korral, samas aga võib olla tegemist tõsise pidevalt süveneva, liigeseid muundava, lõpuks invaliidistava liigeshaigusega. Liigesvalu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekivad ajutised liigesekesta, kõõluste, lihaste paiksed põletikud, kusjuures liiges ise ei pruugigi olla haige. Kõige levinum iseenesest tekkiv, täpselt teadmata põhjusega hulgiliigesepõletik on reumatoidartriit. Reumatoidartriidi täpne tekkepõhjus ei ole tänaseni teada, arvatakse, et olulist rolli mängib geneetiline ehk pärilik eelsoodumus. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad ja liigeste töövõime häirub. Haigus kulgeb pidevalt edasi arenedes, moondab
liigesevedelikku tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik sisaldab palju põletikuaineid ja -rakke ning kahjustab kõhre. Ägenemise vaibudes (ja ravi toimel) liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi ning moodustub luupindu kattev nn pannus (kreeka keelest lapp, riidetükk). Joonis 2. Terve ja põletikuline liiges Pannus on liigesekesta sisekihi vohand, mis on pilgeni täidetud põletikurakkudest ja -ainetest. Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukude, tekivad erosioonid ehk uurded, mis 6 röntgenipiltidel on nähtavad augukestena. Pannus katab liigest pehme vetruva polstrina, moodustades turse, mis päriselt enam ei kao. Joonis 3. Röntgenil nähtavad uurded.
Erinevad liidused Luuliidus: nt koljuluu osade ühendused. Kõhrliidus: nt häbemeluuliidus, lülisambakettad. Sidemeliidus: nt vaheseinad käsivarre- või sääreluude vahel Liigesed Liiges on liikuv ühendus skeleti osade vahel ning sel on teatud omadused. Liigesekest e. liigesekapsel koosneb õhukesest väliskihist ja jämedamast sisekihist. Liiges tagab luustiku osade omavahelise liikuvuse. Liigesepilus e. liigeseõõnes asub võie (synovia), mis moodustub liigesekesta väliskihist. Liigesepilu on väga kitsas. Liigesevõide (synovia) ülesanne on vähendada hõõrdumist ja peale selle ka toita liigesekõhre. Liigesesidemed takistavad ülepiirilisi liigutusi ja hoiavad liigest koos. Liigesekeha moodustavad kumer liigesepe ja õõnes liigesenapp, mida vooderdab liigese kõhr. Limapaun ehk bursa ei ole otseses mõttes liigese osa, kuid esineb tihti liigese läheduses. See
annaabi.ee 
