nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20 ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) majandussektori 'Teenused' summad haldusüksuste ja aastate lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal aastal. Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Teenused andmed' aastatel 2013, 2015 ja 2016. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 6
Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis
majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), tulemuspiirkond (Copy to). Ül 4. Teisele (uuele) töölehele paigutada kaks liigendtabelit (Pivot Table): a) aastate 2014-2016 keskmised majandussektorite ja haldusüksuste lõikes b) Liigendamiseks rühmitada (Group) veeru 'SKP elaniku kohta' andmed intervalliga 500 eurot. Leid 'Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük' andmete alusel maakondade arv neis gruppides igal Ül 5. Töölehele Subtotal kirjutada tingimuspiirkond ja selle alla leida SKP tabelist arendatud filtri ( majandussektori 'Tööstus ja ehitus' andmed aastatel 2012 – 2014. NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range),
Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid ruume ühendasid trepid, ruumid said valgust galeriidest, terassidelt või valguskaevudest või olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Iseloomulikud olid puust allapoole peenenevad sambad, mis olid eelkõige tubade liigendamiseks. Losside välisilmele ja siseruumidele andis ilmet värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ning pilte. Kreeka Kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti üldiselt stiliseerimisest. Domineeribelav ja mänglev laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgavamaid osi Kreeta kunstis on keraamika
Roomlaste ehitusmaterjalid: tellis, betoon (lubjamört+kruus+kivid) 5. Rooma kunst sai kõige rohkem mõjutusi Etruski ja kreeka kunstist. 6. Sammastel jäi kaunistav roll. 7. Roomlased kasutasid silindervõlve ja ristvõlve. 8. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Väljaspoolt on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja ülemisel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. 9. Triumfikaari ehitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 10. Panteon on kõigi planeedinimega jumalate tempel. Tema põhiplaan on ümarja portikus kolmnurkse viiluga. 11
Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise kogumulje ehitisest kergem ning rikkalikum. Joonia stiili Minotauruse jaoks. ssambal ei ole baasi. Dooria stiilis sambad on 2. Milline nägi välja egeuse ehk kreeta-mükeene sammas? raskepärased, madalad ja jässakad. Puust, allapoole peenenev, mõeldud ruumide 10. Võrdle omavahel joonia ja korintose stiili. Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3. Kuidas kaunistati paleede seinu? Teemad ? siseruumide Korintose kapiteel alaosa on karika- või vaasikujuline. seinad olid kaetud krohviga, millel kujutati ornamente või Korintose stiili puhul on sambad eriti kõrged ja saledad. mitmsuguseid pilte. 11. Mis on frontoon, kus asus, kuidas kaunistati
-teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest. Sambaid ei kasutatud toetamiseks vaid välisseina liigendamiseks. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Templil oli sügav eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav mõte. Tehti ka triumfikaari. See oli ühe või kolme kaarega suur kivisein. Kuigi need näevad värava moodi välja, on neil siiski vaid monumentaalne väärtus. Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Tihti on seina friisitaoline osa eraldatud horisontaalse karniisiga
iseloomulik: · Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. · Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad. · Osad ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt, valguskaevudest. Osad ruumid olid aga hämarad. · Lossi seinad olid kivist, laed puust. · Väga omapärased olid ka ruumide toestamiseks ja liigendamiseks kasutatud sambad. Sambad peenenesid allapoole, olid valmistatud puust ja värvitud(punaseks, mustaks või kollaseks). · Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte. Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Üheks populaarsemaks
Kasutatavad arvestuspõhimõtted info esitusviis lähtub 1. Heast raamatupidamise tavast 2. Raamatupidamise seadusest 3. Raamatupidamise Toimkonna juhenditest 4. Sise-eeskirjast 6 Kontoplaan on liigendatud põhirühmadeks: 1. Bilansi aktivakirjete kontod 2. Bilansi passivakirjete kontod 3. Tulude kontod 4. Kulude kontod 7 Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital
Rühm D22 Tallinn 2016 Ülesande kirjeldus Kirjeldada minimaalselt 25 kasutajalooga (user story) valitud teemat. Teemaks on videolaenutus. Kuna videolaenutus on väga mahukas teema, siis antud töös kasutan 2-te epikut, mis katavad teemasid nagu internetis filmide otsimine, filmidega kauplemine eesmärgiga vähendada tööpindade rentimist (videlaenutuse poeruum) ja kiirendada filmi saabumise protsessi. Töö paremaks mõistmiseks on see liigendamiseks epikuteks (epic), teemadeks (feature) ning kasutajalugudeks (user story). Ülesanne Epik 1 - kasutajana ma soovin videolaenutus veebikeskkonda registreerida, sisse logida erinevaid võimalusi kasutades ning hiljem sealt ka välja logida ning võimalusel katkestada teenuse kasutamine Feature 1 veebiteenusesse registreerimine, sisse logimine, kasutades erinevaid meetodeid User story 1 kasutaja registreerib end kasutajaks ning sisestab enda andmed: aadress, email, telefon.
– Pronks, puit. 4. Maini paar tuntud etruski skulptuuri? – Sõjajumal Mars, Emahunt. 5. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? – Lubimört, mis võimaldas kasutatada uusi konstrukstsioone (kaari, võlve ja kupleid). Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 6. Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid? – Hiigelhoonete välisseinade liigendamiseks. 7. Mida tähendab foorum? – Väljakut, teederistumiskoht. 8. Milleks ehitati triumfikaari? – Monumendiks, suurte sõjaliste võitude ja muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 9. Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? – Areenid, colosseum, 10.Kirjelda basiilikat? – Ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitesuguste avalike ehitiste juures. Seal peeti kohut, tehti äritehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid
Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta sambad (allapoole peenenevad), mis olid eelkõige suumide liigendamiseks. Toredust andsid lossidele vormide mäng ja värviküllus. Seintele oli tihti maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutav kunst- selles püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad, tõenäoliselt mingit riskantdet rituaalset mängu mängides.
1. Marcus Aureliuse ratsamonument 161. 80. pKr. Foorumid ja monumendid olid kõigis Rooma linnades. Rooma linna hoonetest on mõned üksikud säilinud; peamiselt need, mis muudeti keskajal ristiusu kirikuteks. Erandina on säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nisid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid kassetid kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas
etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart kasutati seintes olevate avade (uste, akende) katmiseks selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid (neljatahulisi poolsambaid) jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon kõikidele jumalatele pühendatud tempel oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade.
Empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk pseudotrifoorium. 3. kolmanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk valgmik. ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA TÄPSEMAID TUNNUSEID. Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe. Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknisse (müüripinda liigendav lame kaarekujuline dekoratiivne niss, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas).
hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik · kuplid paigutati nurkadesse · risriosa kõrgem · keskmine kuppel tõsteti
nad alles Roomas. Kaart kasutati seinas olevate avade katmiseks - selle lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Võlvi võib lihtsustatult ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on nn. silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi.nÜmmarguse ruumi puhul kasutati poolkera kujulist kuplit. Sellise konstruktsiooni juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel, kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhidektuurist tuntud detaile- sambaid, poolsambaid, pilastreid jne., millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Isegi kivist võlvid või kuplid dekoreeriti kassettidega, mis pärinesid kreeka templite lamedatelt puulagedelt- näiteks kuulsaimas roomlaste kuppelehitises Panteonis. Panteon- kõikidele jumalatele pühendatud tempel- oli uut tüüpi ehitis, kus tähtsaim polnud mitte välis-, vaid sisevaade. Hiiglaslik 43.5 meetri kõrgune kuppel katab 43
* teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema
tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita. TEE NII:
· kõrgel alusel · trepp ühest kitsamast küljest · sammaste paigutus nagu kreeka periteeril · naose ees sügav eeskoda e portikus · naosel on seinaga liitunud poolsambad seina liigendamiseks ja kaunistamiseks *Panteon · ümar põhiplaanigatäiuslikumaid keppelehitisi maailmas · kõigi jumalate tempel · traditsiooniline sammastele toetuv kolmnurkse viiluga katus
asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks. Tähtsamad lossid olid: Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. (3) Losside seinad olid laotud sidumata kividest ning ilma möldrita. Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1) Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, vaateterrassid, sammalsaalid ning isegi vannitoad.
Konstruktivistlikud õpiteooriad Konstruktivistlikud õpiteooriad on edasiarenduseks kognitivistlike õpiteooriate piazeelikest ja võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akkommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt
muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad.
ehitatud kaarte rida tulemuseks on nn. Silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati kuplit. Näiteks Rooma Panteoni - kõikidele jumalatele pühendatud templi siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, is on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhidektidele. Selliste konstruktsioonide juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid jne, millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Kreeklastelt üle võetud sammastest eelistasid roomlsed korintose stiili kui kõige toredamat. Kuna sambad olid vaid dekoratiivsed, siis hakati kasutama väga palju poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõheststud sammbast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid
moodustatud st katteallikate struktiir ja maht. Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused 7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2): Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt. Müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud
Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase, musta ja kollasega; olid eelkõige ruumide liigendamiseks. Keerukas ehitis- labürint Kujutav kunst: seinamaalid ja reljeefid elavad, mänglevad, maalilised, inimfiguurid egiptuse poosis, populaarne motiiv oli metsik sõnn ja rituaalsed mängud. Keraamika:värvirõõmus ja dekoratiivne, vaaside kaunistamisel mitu erinevat etappi. Temaatika: mereloomad ja taimed, kas looduslähedaselt või stiliseeritult 3
kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega. Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. Tehniliselt on nissid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster - tema ülesnaded o müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja -fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2
paiknesid korrapäratult ümbes suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumis, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks, vaid eelkõige ruumise liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadilikke sissekäike nagu idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika
hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus augur Rooma ja Etruski preester, ametnik ja ennustaja, kes uuris jumalate soove lindude lennu järgi (kas nad lendavad grupis või üksi, kas nad teevad häält, kuhu lendavad ja mis linnuliik on)
c)veejuhtmed 3.Ühiskondlikud hooned ja iseloomulikud ehitised a)termid (avalikud saunad) basseinide, erinevate temperatuuridega higistamisruumide ja suurte lõdvestumis-,jutustamistubadega b)amfiteatrid - suurim oli 1.sajandil ehitatud Colosseum mille alumise korruse sambad olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korintose stiilis neljandal kasutati pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid ehitise kindlus sõltub ainult kaartest ja võlvidest gladiaatorite võitlusmängudeks - Circus Maximus kaarikute võiduajamiste vaatamiseks c) triumfikaar suurte sõjaliste võitude või ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks (reljeefidel ja tekstidel märgitud) seina liigendasid sambad või poolsambad
Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi
(Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline
paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõu. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Lossidel polnud paraadlikke sissekäike, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomutruult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest
) 4.2.2 Silp kui artikuleerimise alus. Fonotaktika. Kuna häälikud ei avaldu kõnes isoleeritult, vaid hääldusliigutuste jadadena, siis väikseim dünaamiliselt terviklik hääldusüksus on silp. Ehkki kogemuslikult tajume silpi hõlpsasti, ei ole teda lihtne defineerida (seda on üritatud teha, lähtudes erinevustest helilisuses, hääldustugevuses või rõhus, kuid kõigiks erijuhtudeks sobivat lahendust pole leitud). Lihtsam on näha funktsiooni: silpe vajame sidusa kõnevoolu liigendamiseks. Tõhusalt võimaldab seda teha vokaalse ja konsonantse funktsiooni korrapärane vaheldamine. Konsonantne ehk toetav faas hääldusreas on elementaarselt vajalik, et saaks moodustada eri vokaale ja neid fraasis hõlpsasti eristada (ainult vokaale järjestades oleks nii selgeilmeline moodustus kui ka eristamine raske!) Vokaalid omakorda kui kõlajõult mõjusam ja kandvam osa kõnest teenivad ühtlasi konsonantide reljeefsema esiletoomise
Pressiteade tuleb saata õigele meediakanalile. Teatud aeg kulub teate kajastamiseni meedias. Sel ajal hangitakse lisainfot, kontrollitakse fakte, valmistatakse materjale ette. ARTIKLITE KIRJUTAMINE · Artikli kirjutamisel alustada kõige tähtsamast · Info grupeerida ja käsitleda eraldi lõikudes · Pealkiri peab olema lugema meelitav · Artikkel peab olema lugejale huvipakkuv · Teksti liigendamiseks kasutatakse loetelusid,eri suurusega pealkirju,illustreerivaid materjale · Võib kasutada pseudonüümi · Kõik esitatud andmed tuleb kontrollida · Vältida tuleks ülivõrdeid · Eelistada üldkasutatavaid sõnu vähekasutatavatele · Kirjutaja isikut ei tules tekstis liigselt rõhutada · Tavaline kiri onparemini loetav kui ainult suurtähtedega tekst PRESENTATSIOONIDE KORRALDAMINE · Ettevalmistamine
labürindist). Lossid koosnesid väga paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel laoruumid, teisel korrusel suured ja esinduslikud toad. Osa ruume hämarad, osa sai valguse galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest. Losside seinad kivist, laed puust. Puust olid ka losside allapoole peenenevad sambad, mis olid mitte ainult lagede toestamiseks, vaid ka ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidele andsid ilmet vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad tihti kaetud krohviga, millele maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. · Kujutav kunst püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid · Seinamaalides ja reljeefidel hoiduti tavaliselt stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest kui vahel näemegi inimfiguure egiptusepärases poosis, siis näeme et ikka
ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist ja laed puust. Puust olid ka Kreeta losside omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede teostamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Kreeta lossidel polnud selliseid paraadlikke sissekäike, nagu Idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. 4) Knossose paleega on seotud mitmed Kreeka mütoloogia kangelased, kelle nimed ja teod on saanud üldmõisteteks. Kes olid ja mille poolest on tuntud
Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased armastasid ka vaatemänge. Areenid neid ümbritsesid tõusvad pingiread. 1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Seal kasutati palju kaari ja võlve. Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel olid dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina
paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Eri tasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid, osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta omapärased, allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad
lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Tuleb lahendada kolm küsimust: kuidas uus teadmine omaks võtta, teadmiste transformatsioon, kolmandaks tehakse kindlaks kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Konstruktivistlikud õpiteooriad- õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvüetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Humanistlik õpiteooria- õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel. Mälu- on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni ehk ka võime kasutada kogemusi. Episoodiline mälu- sisaldab teadmsi, mälestusi meie enda poolt vahetult läbielatud sündmustest. Protseduuriline mälu- talletab teadmised millegi teostamise, sooritatud toimingute kohta
Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piiri märgib üks tühi vaherida või täiendav 6-punktine vahe (Format→Paragraph→Spacing Before→6 pt). Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt
lehel ja joondatakse rööpselt. Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt
Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi
kesklöövi. Uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel-sfääriline kolmnurk). Külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks. · Sisearhitektuur: Samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline. Talumid - sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud. Apostlite kirik- 6 saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik. Kuplid paigutati nurkadesse, risriosa
Armastasid vaatemänge, mis tihti olid verised. Selleks ehitati areene ümbritsevate pingiridadega. 1.sajandil ehitati roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. Sinna pidi mahtuma 50 000 vaatajat. Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid. Alumisel korrusel dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Viimased olid kõrgel aluses, millel oli trepp ainult ühel kitsamal küljel, templil oli sügav sammastele teotub eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav osa. Omapärane ehitis roomlastel oli triumfikaar nt. Keiser Constatinuse triumfikaar See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Ta oli väravataoline,
Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili põhimõteteks kunstis olid eemaldumine reaalsest elust fantaasiamaalilma, mängud müütilise süžee ja erootiliste situatsioonidega. valitses graatsiline, pretensioonikas ornamentaalne rütm. Arhitektuuris säilis baroki põhiplaan, ent eksterjööri kujundusest kadus raskepärane monumentaalsus, välditi sambaid ja poolsambaid, seinte liigendamiseks kasutati pilastreid. Arhitektuurne dekoor muutus lamedamaks. Rokokoo levis eriti Prantsusmaal, leidis suurejoonelise väljenduse Saksamaal ja Austrias ning mõjutas oluliselt vene 18. sajandi barokki. Rokokoo- ajastu arhitekte: G.G. Boffrand, F. De Cuviller, vennad Asamid, W. Von Knobelsdorff. Sisekujundus. Rokokoo interjööridest kaovad välisarhitektuuri elemendid, see on peen, dekoratiivne, kerge, asümmeetriline. Perioodi dekoratiivne kunst kuulub oma rafineerituse,
toodangule, mis esindasid lõpetamata toodangut ja kogu lõpetatud tööd valmistoodangule. Toote omahinda e soetusmaksumusse ei kuulu toimimiskulud (operating expenses) (vt lisa 1). Kasumiaruande esimene skeem vastab kogukulude meetodile e kulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest. See on lihtsam jaotus, kuna ei nõua kulude jagamist organisatsiooni erinevatele funktsioonidele ja on rakendatav sageli väiksemates organisatsioonides, kellel puudub vajadus kulude liigendamiseks funktsioonide kaupa. Aga ka suuremates organisatsioonides, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruanne lähtudes kulude olemusest. Tootmisettevõttel tuleb müügitulu korrigeerida, sest kasumiaruandes on kajastatud perioodi kogu kulud st kui on valmis- ja lõpetamata toodangut (kajastub bilansis) siis tule leida kulud müüdud toodangule. Leitakse varude muutus (hälve). Näide Perioodi algul (So) Perioodi lõpus (S1) Muutus
3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna Konstruktivistlikud õpiteooriad on edasiarenduseks kognitivistlike õpiteooriate piažeelikest ja võgotskilikest suundadest. Kuigi puudub ühtne konstruktivistlik õpiteooria, siiski on nende puhul ühine vastandumine biheivioristlikele teooriatele ning arusaam, et õppimine pole mitte informatsiooni pelk vastuvõtmine ärritustele reageerimise kujul, vaid pigem mõistevõrkude konstrueerimine vastuvõetava informatsiooni paremaks liigendamiseks. Seejuures räägitakse kohandumisest ehk akommodatsioonist ja hõlvamisest ehk assimilatsioonist. Konstrueerimise alusena tõlgendatakse kognitivistlike õpiteooriate vaimus kognitiivset dissonantsi, see tähendab õppija sisemist aktiivsust välise infoga suhestumisel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et kogu meie arusaam maailmast sõltub meie kasutatavast mõistestikust ning on oma olemuselt meie endi poolt konstrueeritud. Vastavalt
läbipaistva alana) #FFFFEE ja sinist #BFCFE0. Salvestamisel graafika optimeeritakse (2 … 8 bpp). 4. Illustratsioonidel puuduvad raamid. 5. Viide pildifailile peab sisaldama laiust, kõrgust ja alternatiivset teksti kirjeldavaid parameetreid. 6. Jooniste kõrvale tekste ei lisata. 7. Igal joonisel on number (igal lehel algab numeratsioon uuesti) ja nimi. 8. Horisontaalseid rõhtjooni ei kasutata. Tekstide liigendamiseks kasutatakse erineva kõrgusega lõiguvahesid. Erandiks on autori ja allika andmete eraldamine põhitekstist. 9. Taustamustreid ei kasutata. Graafika töötlemisel kasutatakse programmi IrfanView. 3.2.3 Animatsioonid Animatsioonide loomisel on plaanis kasutada programmi Micromedia Flash. Flash animatsioon võimaldab luua vektorgraafilisi kujundeid (allalaadimine võtab vähem aega, kui rastergraafika), lisada heli ja interaktiivsust
memmelt kana. SEMANTILINE SÜNTAKS See on nüüd nagu eelmisele lõigule teine etapp.(ehk see on teine etapp, eelmine on eelmine lõik),1) Subjektiivse sisemise programmi (T+R) elementide asendamine objektiivsete (peamiste) semantiliste tunnustgea. Siin pole valmislauset, kuidas vlaitakse need semantilised tunnused, mis peaksid saama väljendatud.2) Neid on vaja rühmitada, järjestada. Semantiliste tunnuste edasine liigendamine ja lineaarine järjestamine : eeldus pindstruktuuri aktuaalseks liigendamiseks. Baaslauseid kasutab esialgu laps ja me ka mõnikord. Kui mul on kavatsus öelda, et ma aitan sõpra, siis me ütlemegi, et aitan sõpra! (venekeeles et aitan sõbrale), aga väljund võib olla eriviisil, aga seos on sama. SÜVAKÄÄNETE TEOORIA' Keeleväline käändegrammatika süntagmaatilised seosed semantilise süntaksi etapil. Süvatähendus väljendmine pindstruktuuris sõltub keelest. Väljendusvahend: sõnavorm, sõnajärg, grammatilised sõnad, lausemall.
annaabi.ee 
