nappus tsentraalne juhtimine Liberaliseeriti NSVL-s juhtimist Ideoloogiline surve, võitlus lääne kultuuri ja tööstuses ja põllumajanduses levis gigantomaania (suurus- Anti rohkem õigusi liiduvabariikidele teaduse saavutuste vastu (likvideeriti terved hullustus) ja hoolimatu raiskamine, kvaliteet ei olnud enam tähtis teadusharud, nt geneetika), rahvusvaheliselt Hakati nõudma, et liiduvabariikides võimul olev süvenes eriti 1970. aastatel
Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui
Kas pärast Teist MS oli NSVL totalitaarne riik? NSVL'il on läbi ajaloo olnud raskemaid ja kergemaid aegu. Riik algas tsaaririigina, järgnesid keisririik ning vabariik. NSVL'i kuulsaimad diktaatorid on olnud Stalin kuni 1953.aastani, Hrustsov ,1956-1964, ning Breznev ,1964-1982. Iga diktaatori valitsemisviisis oli midagi sarnast ja riigi olukord käib iga mehe puhul üles-alla. Stalini valitsemisajal olid tunda sõjamõjud, majandustase oli langenud, kuid sõja- ning rasketööstus oli alati elujõuline ka Hrustsovi ning Breznevi ajal. Stalini aja lõpuks oli sõjaeelne tase taastatud, kuid aeg oli siiski raske, oli kaardisüsteem, kuna toitu ning esmatarbeid oli vähe. Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uud...
¤Saksamaa lõhestamine ¤raudse eesriide kujundamine ¤kujunevate kommunistlike reziimide toetamine Aasias ¤osalemine relvakonfliktis väljaspool Euroopat (nt.Korea sõda 1950-1953) 1953-1964 - Nikita Hrustsov, Sula Majandus: ¤põllumajanduse toibumine ¤uudismaade rajamine ¤sunniviisiline maisi kasvatamine ¤plaanimajandus , käsumajandus ¤maj.elu juhtimise reorganiseerimine ¤sõjaliste kulutuste vähendamine ¤vahendite suunamine elanike heaolu parandamiseks -¤ahareform ¤liiduvabariikidele suuremad õigused majanduse spetsialiseerumisel ¤gulaagimaj. süsteemi lammutamine Sisepoliitika: ¤Stalini isikukultuse hukkamõistmine ¤senise repressiivpoliitika peatamine ¤partei nomenklatuuri võimu kindlustamine ¤sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähenemine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine ¤liiduvabariikide juhtkondade "puhastamine" Välispoliitika: ¤suheldi Läänega paindlikult ¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine
riigimajandeid. Toimus massiline migratsioon, liidu erinevatest piirkondadest saadeti muulasi. Teostati massiküüditamisi. N. Hrustsovi võimul oleku ajal inimeste lootused kasvasid. Eluolu muutus paremaks, kuid see ei kestnud kaua. Stagnatsiooni algusega lõppes ,,sula aeg". Leonid Breznevi võimule tulekuga halvenes eluolu. Stagnatsiooni aeg lõppes Breznevi surmaga 1982. 1985 tuli võimule Mihhail Gorbatsov. Kuna Gorbatsovi uue poliitikaga anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi, hakkas Eesti rahvas aru saama, et on tekkinud võimalus oma õiguste eest seista. Tsensuuri ja sõnavabaduse lõdvenemisega algas Eestis uus ärkamisaeg. Otsustav mõju rahvale oli fosforiidisõjal. Rahvas võitles üheskoos fosforiidi kaevandamise vastu, mis oleks niigi halva keskkonnaseisundi veel hullemaks muutnud. Tegemist oli rahumeelse vastupanuliikumisega fosforiidikaevanduste rajamise vastu. See oli üks esimesi ja tähtsamaid
vabanemist Beriast · surm saabus ootamatult · selget järglast Stalinile ei määratud · suurim võim läks julgeolekut juhtinud Lavrenti Beria kätte Lavrenti Beria uuendused · vabastati hulk Stalini ajal vangistatud isikuid · piirati julgeolekuorganite omavoli · astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega · alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga · üritati stalinistide asemel Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid · liiduvabariikidele anti rohkem õigusi Sulaperiood · kujunes Beria vastane vandenõu: Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ja lasti sama aasta detsembris maha · järk-järgult käks võim Nikita Hrustsovi kätte ·NLKP XX kongressil 1956 .a. veebruaris mõistis Hrustsov hukka isikukultuse · püüdis normaliseerida suhteid lääneriikidega · Ungari ülestõusu mahasurumine jahendas suhteid vaid hetkeks · ka NSV Liidus ei järgnenud Ungari taasalistamisele reaktsiooni, vaid sula jätkus 1957-1969
iseseisvuse väljakuulutamist. Eesti territooriumil muutusid ülimuslikuks kohalikud seadused ning keskvõimu otsused pidid järgnevalt enne jõustumist saama Ülemnõukogu heakskiidu. Suveräänsusdeklaratsioon ei toonud kaasa Eesti otsest iseseisvumist, kuid tekitas palju peavalu keskvõimule Moskvas, kus see õigustühiseks kuulutati. Esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatati Eesti riikluse küsimus. Eesti suveräänsusdeklaratsioonist sai ka teistele liiduvabariikidele eeskujuks. Kolmas rahvarohke üritus Balti kett toimus 1989. aastal, mille üheks algatajaks oli Rahvarinne eesotsas Savisaare ja Lauritsiniga. Balti kett toimus Moskvale surve avaldamiseks. Balti kett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvajeliselt. Juba Balti keti toimumise järgmisel päeval kirjutati sellest lehtedes üle maailma. 1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks. 1991
Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja hallatavad spetsiaalsed kohtud. Need rohkem otsustusõigust anti kohtud (tuntud kui troikad) olid sageli alumistele tasanditele (sh seadusi ja protseduure eiranud. liiduvabariikidele + majanduses Maisikasvatus. tehtavad reformid. Hinnakontroll, rubla ümberlükkamatus, eraomandi
keeldusid Gorbatsovi pakutud liidulepingust. Moskva välispoliitiline ,,uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda NSV Liidu lagunemise ning andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. Eesti sai iseseisvaks küll tänu NSV Liidu lõplikule lagunemisele, kuid suurt osa selles mängisid Eestis tekkinud demokraatlikud rahvaliikumised, organisatsioonid ning eestlaste ühtsustunne ja koos võitlemine oma riigi eest. Arvan, et isegi kui NSV Liit oleks jäänud püsima, oleks Eesti suutnud ennast lõpuks iseseisvaks võidelda.
Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile. Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Perekond Tema abikaasa on Raissa Gorbatsova (5. jaanuar 1932 - 20. september 1999) ja neil on üks tütar Irina Virganskaja (1956).
Vesinikupomm- USA 1952, NSV Liit 1953 7. Milliseid ümberkorraldusi kavandas L.Beria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas? Välispoliitikas- alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Saksa Dvs soovitas katkestada sotsialismi ülesehituse. Sisepoliitikas- liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õiguse liiduvabariikidele. Hakati nõudma, et Venemaalt liiduvabariikidesse komandeeritud juhtiv "kaader" õpiks suhtlema kohalikus keeles. 8. Mida kujutas endast metsavendlus? Nad olid vastupanuliikumise tähelepanuväärseim osa, kes end Nõukogude võimu eest varjasid ja/või selle vastu võitlesid.
milleks olid eeldused juba ammu küpsenud. Eestis kasvas perestroika ajal rahvusteadvus, mis viis muuhulgas EKP lõhenemiseni. 1989. aasta augustis korraldati nõukogude võimu mõjutamiseks ning vabatustahte demonstreerimiseks kolme Balti riigi poolt ühine massiüritus ,,Balti kett", mis viis katkematu inimketi Eestist läbi Läti Leedu pealinnani. Baltimaades sai alguse rahvuslik ja rahvarinde liikumine, mis oli eeskujuks ka teistele liiduvabariikidele, see oli ka üks põhjustest teiste seas, mis viis 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni.
võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile. Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Gorbatsov riigipeana Ta oli vaid 54-aastane ja esimene NSV Liidu juht, kes oli sündinud riigi eksisteeerimise ajal.
mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja majanduselu mõnigase liberaliseerumise hinnaga. Majanduses lubati asutada mitmesuguseid kooperatiive, rendi- ja ühisettevõtteid, meelitati maale väliskapitali, püüti tõsta töötajate isiklikku materiaalset huvitatust paremast tööst. Sisepoliitikas võeti ette kaadrimuudatusi ja piiratud demokraatlikke reforme, anti liiduvabariikidele rohkem iseotsustamisõigusi. Need reformid ei andnud aga soovitud tulemusi, vaid lõid hoopis soodsa pinnase erinevatel väikerahvastel end taaskord ühtsena tunda. Selline sündmuste käik pani tegutsema ka eestlased. Väikese rahvana ei osanud esialgu ilmselt keegi väga loota iseseisvusele. Oli ju läbi nõukogude aja teada, et kui ka tuleb mõningane vabamalt hingamise periood, siis peagi asendub see järjekordse venestamislainega. Eestimeelsus ei olnud aga kuskile kadunud
Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai Nikita Hrustsov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
· Majanduse buum peatub · Üliõpilaste tähtsuse tõus, avardusid õppimisvõimalused · Vietnami sõja halb mõju Nõukogude Liit Hrustsov · Sulaaeg (leebem periood): saksa-jaapani sõjavangide koju laskmine, küüditatute koju laskmine, hrustsovkad · Maisikasvatuse propageerimine · Detsentraliseerimine suuremad õigused liiduvabariikidele · Kosmoselend (Gagarin 1961) · Seitseaastak (1959-1965) NSVL saanud kõige rikkamaks maaks · Majanduslik olukord paranemas · Kommunismi kui ideaalse ühiskobnnakorralduse saabumine 1980. aastaks. Breznev · Seisaku ehk stagnatsiooniaeg · Praha kevad 1968 reformiliikumise mahasurumine Berliini müür · Saksa LV ja demokraatlik maailm ei tunnustanud Saksa DV'd. · 1958
Nõukogude reziini pehmenemist julgeisd loota vähesed, pigem arvestati uute massirepressioonidega. Eriti ärevil oli loomulikult juudid. · Stalini surma järel läks võin Lavrenti Beria kätte, kes alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatus ja rahvusvaheliselt iseleeritud. · Astuti samme pinge lõdvestamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. · Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. · Tema järglaseks sai Nikita Hrustsov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. & 27 Uute pingekollete teke Maailmas 1950 aastatel · 14.05 1948 kuulutati välja Iisraeli riik, mis loodi ajaloolisele kodumaale naasnud juutidele. Araablased aga ei nõustu Paletiinat juutidega jagama. · Pinged Korea poolsaarel, kus tekkis kaks Korea riiki
sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti Vastus: 1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. 2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. Vastus: 1. NSVL-l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat. 2
Mõned populaarsed ümberkorraldused, nt maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine. NSVL satelliitriigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria. 1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi. Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hrustsov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi. Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa. ÜRO kindral MacArthur tungis ka sisse ja olid edukad. Aasta lõpus aga NSVLi toetused Hiina oma vägedega ÜROle kallale. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Berliini ülestõus 1953. Sakslased lootsid juba võõrvõimu alt pääseda, ülestõus
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 mi...
1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu:eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24.veebruar iseseisvuspäevaks, senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule.Eesti Kongressi
Moskvas kaaluti ka Eesti juhtkonna väljavahetamist, kuid kuna liiduvabariigi juhtidele kuulus nüüd suure hulga rahva poolehoid, siis sellest loobuti. Rahva poliitiline aktiivsus järjest tõusis. 23. augustil 1989 toimus Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon balti kett, milles osales 600 kilomeetrises inimketis ligikaudu 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja omariiklust Balti liiduvabariikidele. Erimeelsused poliitikas Impeeriumimeelsed jõud töötasid Eesti omariikluse ideele ägedalt vastu. Protesteeriti keeleseaduse vastu, korraldati streike ja nõuti Kirde- Eesti muutmist autonoomseks oblastiks. Moskva toetas nende tegemisi majandusblokaadiga.Vastukaaluks sellele tulid ERSP, EMS ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril 1989 välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine. Selle eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel
Leedu valitsust. 19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin televisioonis Gorbatsovi ning kutsus teda üles presidenti kohalt tagasi astuma ja annaks võimu Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi esindajatega (välja jäid Eesti, Läti, Leedu, Moldova, Gruusia ja Armeenia) ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele, mis pani aluse uue liidulepingu väljatöötamisele. See oleks andnud liiduvabariikidele Nõukogude Liidu raames suurema iseseisvuse. 4 Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12. juunil 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos Aleksandr Rutskoiga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale ja võitis esimeses voorus. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. 20. juulil
1989. aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks (keeleseadus), 24. veebruari iseseisvuspäevaks ning senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 23.augustil 1989 korraldasid Baltikumi rahvarinded enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km pikkuses inimketis osales ligi 2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist ning ka omariiklust Balti liiduvabariikidele. Sel viisil demonstreeris Baltikum maailmale oma iseseisvuspüüdlusi. Pandi alus kodanike komiteede liikumisele, valiti Eestile esindusorgan – Eesti Kongress. Alustati läbirääkimisi lääneriikide ja NL-iga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. 1990. aasta märtsis kuulutas Ülemnõukogu koostöös Eesti Kongressiga välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal aastal lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp,vapp)
Gruusia, Kasahstan, Kõrgõztan, Moldova, Tadzikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan ja Valgevene. NSVL. 1. Milles väljendus Stalini-aegne terror NSV Liidus 1945-53? Stalini-aegne terror väljendus hirmutamise ja vägivalla näol vangistamised ja massiküüditamised (Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes ja Kaukasuse rahvaste seas). 2. Milles seisnes Hrustsovi liberaliseerimine? Hrustsovi liberaliseerimine seisnes selles, et kaasati rahvast ning anti liiduvabariikidele suurem otsustamisõigus. 3. Milles seisnesid positiivsed arengud NSVL majanduses 1953-64? Majanduse kiire areng, SKP aastas 10% Järelejõudmine USAle Kergetööstuse ja põllumajanduse arendamine Elamuehitus Tuumaenergeetika areng Kosmosetehnoloogia areng 4. Milles väljendus stagnatsioon valitsemises ja seisak majanduses 1964-85? Riiki juhtisid vananevad juhid Suurusehullustus
Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja juhi maailmavallutuskavad muutusid järjest suurejoonelisemaks. Valmistus ette Beriast vabanemiseks ning juutide represseerimiseks. 5. märts 1953 suri Stalin ootamatult. Tühistati paljud tema viimased korraldused. Suurim võim läks Beria kätte. Ta nägi, et NSV Liit vajas kiirelt moderniseerimist. Beria alustas uuendusi. Üritati rahvusvahelisi pingeid läänega vähendada, piirata julgeolekuomavoli, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Kujunes vandenõu, mille tulemusel Beria arreteeriti 26. juunil 1953 ning lasti sama aasta detsembris maha. Mõjukamaks tegelaseks kujunes Hrustsov, kes tühistas osa Beria uuendusi, kuid sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus hakkas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. Korea sõda 1950-1953 1950. juuni kommunistlik Põhja-Korea tungis NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ning vallutas suurema osa selle territooriumist.
reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele. Kujunesid välja selged poliitilised suunad: radikaalid(rahvuslased) mõõdukad( alalhoidlikud) ja impeeriumimeelsed. 1989 a. Balti kett - Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt oragniseeritud protestiaktsioon; osalejaid kuni 600 kilomeetrises inimketis kuni 2 miljonti. Üritusel nõuti MRP avalikustamist, selle tagajärgede likvideerimist, omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 a. valiti Eesti Kongress ja toimusid Eesti NSV Ülemnõukogude valimised. 1991 a. toimus Balti liiduvabariikides referendum iseseisvuse küsimuses ja 20. augustil toimus Eesti Vabariigi Ülemnõukogude otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid isesisevusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku
Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. PERESTROIKA- Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Sisu: anda liiduvabariikidele rohkem majanduslikku otsustusõigust, anda ettevõtetele rohkem otsustusõigust, vähendada plaanimajanudst, järk-järgult lubada väikseid turumajanduslikke elemente. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): ·esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) ·räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ·räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne.
Likvideeriti iseseisvalt mõtlevaid inimesi. Arstide süüasi- Stalini ettekääne juutide represseerimiseks. Juutide soost meedikuid süüdistati Nõukogude juhtkonna elu kallale kippumises. Lavrenti Beria muudatused: Vabastati suur hulk vangistatuid. Piirati julgeolekuorganite omavoli. Alustati suhete parandamist teiste riikidega. Kesk- ja ida-Euroopas seati võimule rahvale sobivamad liidrid. Liiduvabariikidele anti rohkem õigusi. Liiduvabariikide juhid pidid õppima kohalikku keelt. Beria võimulolek jäi lühikeseks, sest endised tippstalinistid hakkasid ennast ohutatuna tundma ning tapsid ta. Kui Beria oleks võimule jäänud, siis oleks NL varem lagunenud. Ma arvan, et Stalin ei olnud ainuke süüdlane, kes oleks pidanud kommunistliku terrori eest vastutama. Süüdlased olid ka teised, kes tema käske täitsid ning oma võimu erinevates liiduvabariikides läbi surusid.
piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. 2. Represseeritute vabastamine- nt saksa sõjavangide vabastamine, küüditatute tagasipöördumine siberist. 4. Iseloomusta majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal kahe iseloomuliku tunnuse abil. Vastus: 1. Pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, eriti põllumajanduses (maisi sundkasvatamine, uudismaade üles harimine jne) 2. Rahvamajandusnõukogud andsid liiduvabariikidele rohkem vabadust otsustada, kuidas korraldada majandust. 5. Miks Nõukogude Liidus korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi? Sõnasta 2 argumenti Vastus: 1. Sest polnud kindlat kava majanduse tõstmiseks. 2.Võim vahetus tihti ja puudus järjepidevus programmi elluviimisel. 6. Miks Hruštšovi ajal maisikasvatuskampaania ebaõnnestus? Nimeta 2 peamist põhjust. Vastus: 1. NSVL-l ei olnud maisipõldude rohimiseks vastavat tehnikat. 2
on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha. See oli siiski alusetu lootus. Balti riikide parteid allusid täielikult Moskva kontrollile. Kui Läti Kommunistlikus Parteis hakkasid pead tõstma rahvuslikud meeleolud, korraldati seal 1959. aastal põhjalik puhastus, mille käigus vallandati üle 2000 parteilase. Sulaajal iseloomustas NSV Liidu majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõu-kogud, mis andsid Balti majanduspiirkonnas ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Selle tulemusena kiirenes kõigis kolmes liiduvabariigis majanduse areng. Enamik tööstusettevõtteid allutati kohalikule kontrollile, see lubas rohkem silmas pidada oma rahva vajadusi. Kaosest hakkas üle saama põllumajandus, tekkisid esimesed suured edukad kolhoosid. Kõige kiiremini arenes vaadeldaval perioodil Leedu, mis oli kõrvalejäänud sõjajärgsest forsseeritud industrialiseerimisest
reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Sverdlovskis ühenduse "Demokraatlik Venemaa" kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda. Boriss Jeltsin Venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust
1. Olulisemad sündmused 1989-1991: 1989 aasta alguses kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu: - eesti keele riigikeeleks (keeleseadus) - 24.veebruar iseseisvuspäevaks - senine ENSV lipp asendati sini-must-valge rahvuslipuga. 1989 23.august- Balti kett: Balti liiduvabariikide rahvarinnete poolt organiseeritud protestiaktsioon, milles osales ~600 kilomeetrises inimketis ~2 miljonit inimest. Üritusel nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist; omariiklust Balti liiduvabariikidele. Tegemist oli oma aja kohta ennekuulmatu üritusega, mis leidis laia vastukaja ka välismaal ja aitas teadvustada Baltikumi probleeme kogu maailmale. 1990 veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid
aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Hirmuatmosfäär leevenes. Suurenes eestlaste-lätlaste-leedulaste valmisolek astuda komparteisse, mõnele tundus koguni, et nii on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha. See oli siiski alusetu lootus. Sulaajal iseloomustas NSLV majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud, mis andsid Balti majanduspoorkonnale ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Sellega kiirenes majanduse areng neis 3 piirkonnas. Tööstusettevõtted allutati kohalikule võimaule, mis aitas allutada kõigi vajadusi. Kõige kiiremini arenes Leedu. Muutused toimusid ka ühiskonnas. Majandus areng parandas elatustaset. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid TVd. Kiirenes linnastumine. Arglikult taastati sidemed Läänega. Kultuurielu elavnes, kirjanike-kunstnike-heliloojate looming äratas tähhelepanu väljaspool Baltikumi.
Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente
temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kui jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria errteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai Nikita Hrustsov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. NLKP PEASEKRETÄRID Stalin (1953), Hrustsov (1953-1964), Brepnev (1964- 1982), Andropov (1982-1984), Tsernenko (1984-1985), Gorbatsov (1985-1991) NSVL 1953 Stalin suri ja tema asemele tuli Lavrenti Beria. Alustati uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti
ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Nõukogude Liidu “vabade käte” poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida- Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike režiimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Nõukogude Liidu lagunemine 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi
Enne II Maailmasõda Eesti linnarahvastik 30% (Lätis ka 30%, Ledus 25%), 1970. lõpus elas Eestis ja Lätis üle 2/3 rahvastikust linnades. Leedut 1940. lõpu üliindustrialiseerimine ei puudutanud, puudus seega ka vajadus võõrtööjõu kjärele. Leedulaste osakaal põlisrahvana palju soodsam (80%) võrreldes Eesti ja Lätiga. Hrustsovi sula ajal püüti majandust detsentraliseerida (rahvamajandusnõukogude näol andis liiduvabariikidele Baltimaades suhtelise autonoomia). 1960. seetõttu kiirenes siin majanduse areng. Juba 1965 taastati majanduse tsentraliseeritud juhtimine (rahvamaj. nõukogud kaotati). Liiduvabariikide juhtida jäi alla 10% majandusest. Taastus ka migrantide vool. 1980. aastatel kahanes põlisrahva osakaal Eestis 62%-le, Lätis 52%-le Leedus 79%-le. Kogu Baltimaades oli halvenenud ökoloogiline olukord. II MS järel Baltimaades vastupanuliikumine eriti Leedus. Eestis metsavennad. Võitlus kestis kuni 1950
· Suurim võim läks Lavrenti Beria kätte. Julgeoleku juhina näis ta teadvat, kui raskesse olukorda oli Stalin NSV Liidu viinud. Riik oli majanduslikult kurnatud, rahvusvaheliselt isoleeritud, terrorit samas mahus jätkata polnud võimalik · Beria alustas ümberkorraldusi: vabastati suur hulk Stalini ajal vangistatud isiskuid, piirati julgeolekuorganite omavoli, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Rahvusvahelisel areenil astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, alustati suhete normaliseerimist Jugoslaaviaga, üritati Kesk-ja Ida-Euroopas võimule seada rahvale vastuvõetavamad liidrid. Muudatused ei meeldinud paljudele, pealegi kartsid tippstalinistid endi kõrvaldamist. Kujunes vandenõu Beria vastu · 1953 juunis arreteeriti Beria ja mõisteti surma. Järk-järgult kujunes mõjukaimaks
jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. 14 Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile. Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. 15 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov A
sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai Nikita Hrustsov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine (4). 13 ALLIKAD 1. https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:Jol5F2ETqVEJ:www.polvayg.edu.ee/wp- content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Rahvusvahelised-suhted-p %25C3%25A4rast-Teist-maailmas %25C3%25B5da
suurejoonelisemaks. Juutide laiaulatuslik represseerimine. 5.märtsil 1953 suri Stalin. Peale Stalini surma tühistati hulgaliselt tema viimaseid korraldusi. Selget järglast Stalinile ei määratud, kuid suurim võim läks julgeolukujuhi Beria kätte. Riik oli arengust maas ning NSV Liit vajas kiiret moderniseerimist. Beria alustas uuendusi- vabastati suur hulk vangistatuid isikuid, piirat julgeoleku omavoli, alustati riikide vaheliste suhete normaliseerimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Sellise muutused ei meeldinud paljudele ja vandenõulased lasid arreteerida Beria ning ta lasti maha. Võimule sai Hruštšov. Ta tühistas osa Beria uuendusi,kuid sai aru, et alternatiivi pole. NSV Liidus algas sula periood. Korea sõda (1950-1953) Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaarel. 1950.aasta juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist
paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida- Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Ta tuli võimule Nõukogude Liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Sellises olukorras mõistsid muudatuste vajadust ka kõige tagurlikumad jõud, kes samuti toetasid Gorbatsovi kandidatuuri. Temast pidi saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra
· algul oli saak hea 1956 pool riigi teraviljast, kuid ei arvestatud laomajandust, ühendusteid jm. · eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja · läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania · jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui regionaalsed majanduse juhtimise keskused liiduvabariikidele teatud majandusautonoomia · kosmosetehnika arendamine 1957 I Maa tehiskaaslane, 1961 I inimene kosmoses Juri Gagarin · eluolu paranemine kaupadega varustatus, palgad, pensionid, korteripuuduse leevendamiseks nn ,,hrustsovkad", 1961.a. rahareformiga rubla suurem ostujõud e) Hrustsovi langus: · H. andis rahvale alusetuid lubadusi majanduslik ettejõudmine USA-st ja ja peagi saabuv kommunism (KP uus III programm 1961.a.)
Seni aga ilmutas ta juhiandeid, millest Malenkovil vajaka jäi. 6 Sisepoliitika Hrustsov jätkas valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Kärbiti parteibürokraatia julgeolekuasutuste volitusi. Sisuliselt jäi senine poliitiline struktuur alles. Keskvõimu surve liiduvabariikidele nõrgenes. Inimestele meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. Partei 20. kongressil 1956. aastal pidas Hrustsov Stalini kuritegusid paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonna edendamisel liberaliseerimisel. Nii on hakatud Hrustsovi valitsemisaega nimetama ka sulaajaks. Stalini kuritegude kritiseerimine jäi siiski pealiskaudseks ja poolikuks. Hrustsov ise liikus aga oma isikuvõimu kehtestamise suunas.
Eesti põllumajandus kujunes tööstusele sarnaselt üha enam omalaadseks katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970. aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve, "ühtse nõukogude rahva"
Stalini surm-võimuvõitlus). 2. Sulaaeg1 (Beria Malenkov Hrustsov) · Beria astub ise riigietteotsa, Malenkov Stalini määratud, majanduses tugev, Hrustsov harimatu. · Beria märts juuni: välispoliitikas tahtis parandada suhteid lääneriikidega; märguanne, et Saksamaa võiks ühineda; siseriigis viis läbi amnestia vangilaagrites, mis puudutas karmimaid vange, kuritegevuse kasv; soov anda suure vabaduse liiduvabariikidele (ka Eestile) + iseseisvuse. · Talle esitati süüdistus, kodus ajaleheveergudelt lasti maga, suvel 53 arreteeriti. · Isikukultuse ja stalinismi kriitika - 1956 NLKP 20.kongress destaliniseerimine! Hrustsov pidas Stalini tegevust kritiseeriva kõne. 1 Sulaaeg poliitilise korra nõrgenemine SOTSIALISM + EESTI 3
katsepolügooniks, kus katsetati uusi ideid enne nende rakendamist mujal NSV Liidus. Kui näiteks kuuekümnendate aastate teisel poolel hakati NSV Liidus sovhoose üle viima nn. isemajandamise põhimõtetele, moodustasid pea poole katsemajanditest Eesti NSV sovhoosid, mis lülitati eksperimenti in corpore. 12 Nõnda kujunes ka Eesti põllumajandusest omamoodi "vaateaken" -- vähemalt teistele liiduvabariikidele. Samal ajal hävitati hiiglaslikke riigimajandeid luues ajalooline asustuspilt (külad) ja perifeerne infrastruktuur ning juba 1970. aastatel areng praktiliselt seiskus. Omamoodi tähendusrikas oli, et eraloomakasvatajad ja -põllupidajad, kelle kasutada oli Eestis stagnatsiooniajal alla 5% põllumajandusmaast, andsid ligi 30% kartulisaagist ning 20% piimatoodangust. Venestamine 1970
juutide ulatusliku karistamise. Beria oli sõja järel üks tähtsamatest võtmeisikutest. Stalini surm tõi kaasa: o venelastele suure leina ja kõik olid jube kurvad. o Kardeti endiselt sõja puhkemist. o Võim läks Beria kätte, kes hakkas tegema uuendusi kuna sai aru, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. o Liiduvabariikidele anti rohkem õiguseid ja hakati pingeid lääneriikidega vähendama. o Beria aga 1953 arreteeriti ja lasti maha, kuna tema uuendused seadsid ohtu kommunismi säilimise. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi tekkimine:
saldo kohta maailmaturu hindades, mis summaarselt oli Venemaa suhtes ülejäägiga ligi 31 miljardit rubla, liiduvabariikidel, v.a Turkmeenia, oli aga bilanss negatiivne. Selle kahtlase metoodikaga saadud andmestiku järgi olid Eesti ja Läti 1988. aasta saldo järgi teistele vabariikidele ning esmajoones Vene NFSV-le “võlgu” kumbki 1,3 miljardit ja Leedu 3,7 miljardit rubla.32 Neid andmeid kasutas Eestis viibides ka Gorbatšov, öeldes, et Eesti on 1,5 miljardit teistele liiduvabariikidele võlgu. Kevadeks 1991 sai Gorbatšov aru, et impeeriumi pole võimalik koos hoida, ja läks nüüd koostööle vabariikidega. 30. juulil 1991 nõustus ta ühekanalilise maksu- süsteemiga, millega keskus sattus vabariikidest täielikku sõltuvusse võtmeküsi- muses – riiklike kulutuste finantseerimises. Sisuliselt tähendas see Liidule kui ühtsele riigile kriipsu pealetõmbamist, mis andis lootust selle muutumiseks peh- meks konföderatsiooniks
annaabi.ee 
