maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Rahvaküsitluse tulemused välistasid nüüdsest igasugused läbiröökimised keskvõimuga liidulepingu üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. Iseseisvusreferendumi jaoskond Tallinnas Augusti Puts ja Baltikum Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus
aasta teisel poolel toimusid Ida-Euroopas põhjalikud muudatused Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati semetrevulutsioonidega võimult senised reziimid ning algas üleminek demokraatlikule ühiskonnakorraldusele. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales üle 52 000 registreerinud kodaniku ning üle 34 000 Eesti Vabariigi kodakonsuse taotleja. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.- 1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikommiteed, kes samuti 1991. aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis.
aastal, püüdiski Nõukogude Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Riigis kuulutativälja sõjaseisukord, valitud parlamendid saadeti laiali. Riigipöörajatel oli plaanis avada uusi kinnipidamiskohti, lämmatada vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. AUGUSTIPUTŠ JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu
katse. Augustiputs Eestis moodustas ühe osa kogu NSV Liidus 1991. aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad
-rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni Moskva kontrollimehhanismid -iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud -1944. nov - 1947 loodi ÜKP KK (Üleliidulise Kommunistliku Parte Keskkomitee) Eesti büroo:sovetiseerimise kontrollimine kolmes Balti liiduvabariigis / juhtkondadele nõu andmine -teise sekretäri institutsioon: Moskva poolt saadetud sekretär kontrollis liiduvabariigi parteijuhti kelleks oli kohaliku rahvuse esindaja -kodanike pealekaebamine (suhtuti tõsiselt / kontrolliti / vajadusel rakendati vastavad meetmed)
sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu. Eesti NSV juhtkonna iseseisvat tegevust piirati. 1944.aastal vajas Moskva täiendavat institutsiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. 1944.aasta novembris lood ÜK(b) KK (Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee), mis likvideeriti 1947.aastal.
kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine Juba alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus suund kolhooside loomisele. 1947.a mais võttis Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Samal aastal loodi Eesti NSV’s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakud ja nende koormised Kulakud - talupojad, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Algselt tembeldati kulaklikuks 2700 talu Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tunduvalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Talupoegade vastupanu murdmine 1948
Lugupeetud klassijuhataja ja klassikaaslased! Tänapäeva väga aktuaalseks teemaks on saanud probleem, kas 16-aastased noored on valmis valima? Hetkel on Euroopa riikides valimis alampiiriks 18 aastat, väljaarvatud Austrias ning Saksamaa viies liiduvabariigis, kus on alampiiriks 16 aastat. Eestis on palju arutletud sellel teemal, kuid pole otsustatud midagi muuta. Kas probleem on noortes endas või on hirm hoopis tuleviku ees? Viimasel ajal olen kuulnud mitmeid arvamusi, et Eesti noortel pole piisavalt huvi poliitika vastu. Mina sellega ei nõustu. Arvan, et väga paljud aktiivsed noored huvituvad poliitikast. Eriti need tublid noored, kes loevad igapäevaselt lehti ja vaatavad uudiseid on piisavalt haritud ning omavad enda seisukohta
*majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabastati enamik poliitvange, *glasnost 1986 avalikustamine, Aleksander Jakovlev, presidentaalne süsteem 1989 Gorbatsov, *partei roll vähenes, *rahvuslik liikumine liiduvabariigis, *1989-1991 tagurlane/vanameelne, Kartis, et NSVL laguneb. Välispoliitika - *suhete parandamine lääneriikidega, *kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta, *lõpetati terrorismi rahastamine, *Afganistani sõja lõpetamine, *desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse
Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt augustiputsi vastu välja. RESK-i tegevus tunnistati seadusevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teatas Jeltsin, et Kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. Mõne päeva pärast pidid riigipöörajad alla andma. AUGUSTIPUTS JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste
Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. MOSKVA KONTROLLIMEHHANISMID Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Baltikumi ,,vabastamise" järel 1944 aastal vajas Moskva täiendavat institusiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis ning annaks juhtkondadele nõu. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga suurt rolli ka teise sekretäri institusioon. Üldreegline pidas moskva kinni põjimõttest, et liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda aga pani kontrollima mujalt saadetud teine sekretär. Meelsasti kasutas moskva ka valvsate kodanike pealekaebamist. Kõikvõmalikud signaalid olid oluline info moskvale
Sellises olukorras orienteerusid kiiremini nooremad kunstnikud. Paljudele vanematele kunstnikele oli uue meetodi omandamine raske kui mitte võimatu. Lühike ajalugu 1929.aastal saadeti Nõukogude Liidus laiali ja keelustati kõik kunstirühmitused ning kehtestati ainukeseks loominguliseks meetodiks sotsialistliku realismi meetod. Rühmituste, koolkondade ja muude ühingute asemele asutati igas tolleaegses liiduvabariigis mitmesugused loomingulised liidud (nt: Kirjanike Liit, Kunstnike Liit jne.). Vastavate liitude liikmetele anti edaspidi mitmesuguseid privileege. Ainukeseks peamiseks tingimuseks oli sotsialistliku realismi viljelemine. Sotsialistlikku realismi tõlgendati vastavalt partei otsusele. Polnud kindlaid ega üheseltmõistetavaid reegleid ega eeskirju; igal hetkel võis iga loomeinimene sattuda ,,kriitika" alla ja saada pagendatud
võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganistasiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tartu ülikool. Kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht, kes elas nomenklatuurile ettenähtud hüvedest. Ivan Käbini langus ja venestamise algus 1970.aastate alguseks ei olnud I.Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbin ei rahuldanud enam Moskvat. 1978.aastal sai I.Käbini asemel parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. K.Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Anti vene keele õppimisele ja õpetamisele erakordselt suur ideoloogilis-poliitiline tähtsus, algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Noorsoorahutused ja 40 kiri
Hrustsov ja tema asemele tuli L. Breznev. Algas kruvide kinnikeeramispoliitika. Eestis kestis sulaaeg kuni 1968. aastani, mil Tsehhoslovakkias lõpetasid tankid inimnäolise sotsialismi ehitamise. Seoses sellega purunesid ka eestlaste ootused. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur. Ivan Käbini langus ja venestamise algus I. Käbini suhted Moskvaga olid halvenenud. 1978. aastal sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks meheks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Karl Vaino jaoks ei kehtinud kohalikke huvisid, vaid ainult Moskva käskude truu täitmine. Enamik seniseid tippjuhte jäi ametisse. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai üks Vaino lähimaid abilisi venestuspoliitikas. Venestamiskampaania sa alguse vene keele omandamise tähtsuse reklaamimisega. Hakati propageerima kakskeelseid lasteaegu ja osalist õppetöö üleviimist vene keelele
Kohalikud kommunistlikud parteid allusid liiduvabariikide õigusi suurendati vohamine täielikult Moskvale = üleliidulise kompartei Dissidentide liikumine omaalgatuslike väljaannete koostamine ja teadlaste ja inseneride saavutused kosmonautikas 1957- kohalikud osakonnad 3 liiduvabariigis levitamine 69 kosmonautika kuldajastu, Juri Gagarin Nikolai Karotamm kompartei eesotsas BALTI RIIGID Massilised repressioonid: vangistati, Liiduvabariikidele jäeti juhtida 10% ettevõtetest (1965 a maj
Sotsialistlikku realismi määratleti Nõukogude Liidus ja teistes kommunistlikes riikides kui realismi, mis käsitleb proletariaadi juhtimisel toimuvat võidukat klassivõitlust. 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidus laiali ja keelustati kõik kunstirühmitused ning kehtestati ainukeseks loominguliseks meetodiks sotsialistliku realismi meetod. Rühmituste, koolkondade ja muude ühingute asemele asutati igas tolleaegses liiduvabariigis Kunstnike Liit. Vastavate liitude liikmetele anti edaspidi mitmesuguseid privileege; näiteks võisid nad elada ka vabakutselistena, ilma töökohustuseta. Peamiseks tingimuseks oli sotsialistliku realismi viljelemine. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur. Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed
parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. 1970. aastate alguseks ei olnud I. Käbini võimupositsioonid enam nii kindlad kui varem. Süveneva seisakuaja tingimustes ei rahuldanud Käbin enam Moskvat ning 1978. aastal vahetatigi Moskva heakskiidul Eesti NSV juhtkond: I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Käbin paigutati peale seda Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale. Pärast tema pensionileminekut nimetati samale kohale Käbini soosik Arnold Rüütel. 2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. Käbini ajal olid kohaliku
senises ajalookirjanduses tähelepanu pälvinud. Autor on pannud kokku 12 artiklit, mis käsitlevad Eesti NSV ajaloo eri tahke külma sõja taustal. Monograafiliselt püüab autor pakkuda võimalikult head ülevaadet Eesti NSV poliitilisest, majanduslikust ja kultuurilisest arengust. Raamat on üles ehitatud kronoloogilis-sisulisel printsiibil, mis algab Baltikumi vallutamisega 1944a, kus Moskva vajas lisainstututsiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis, Eesti NSV Ministrite Nõukogu rahvuslikku koosseisu ja teose lõpus vaadeldakse soomlaste huvireise Eesti NSV-sse ajavahemikul 1955-1980 ning nõukogulikku usupoliitikat. Tõnu Tannbergi vaatluse all on ÜK(b)P Keskkommitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947. Hästi seletab lahti, et miks loodi selline büroo, kes seda juhtisid ja kust pärinesid. Büroo põhiülessandeks oli kaasa aidata nõukogulikuvõimuaparaadi
Uuel liidul pidi pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Gorbatsov üritas ka Balti riike alla kirjutama, aga Balti riigid saatsid ta pikalt. Boriss Jeltsin luibas ametivannet andes kõrvale jätta impeeriumiaegsed traditsioonid. Augustiputs ja Baltikum Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. 19. Augustil teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüd teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti juhid riigippöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Tallinnas Asusid tuhanded inimesed teletorni ja Toompea kaitsele.
Nende jaoks algas nüüd uus etapp edasine integreerumine Euroopa struktuuridega. 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks, mille põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerimine. Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed ning loodi võitlussalki töölistele, kuid eriti aktiivselt hakkasid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991.aasta jaanuaris võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Pareti hoone ja Läti ajakirjandusmaja. Hoolimata Lääne protestidest jätkas Moskva vabaliikumise lämmatamist. 13.jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Interrindlased üritasid 18
See oli siiski alusetu lootus. Balti riikide parteid allusid täielikult Moskva kontrollile. Kui Läti Kommunistlikus Parteis hakkasid pead tõstma rahvuslikud meeleolud, korraldati seal 1959. aastal põhjalik puhastus, mille käigus vallandati üle 2000 parteilase. Sulaajal iseloomustas NSV Liidu majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõu-kogud, mis andsid Balti majanduspiirkonnas ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia. Selle tulemusena kiirenes kõigis kolmes liiduvabariigis majanduse areng. Enamik tööstusettevõtteid allutati kohalikule kontrollile, see lubas rohkem silmas pidada oma rahva vajadusi. Kaosest hakkas üle saama põllumajandus, tekkisid esimesed suured edukad kolhoosid. Kõige kiiremini arenes vaadeldaval perioodil Leedu, mis oli kõrvalejäänud sõjajärgsest forsseeritud industrialiseerimisest. Nüüd õnnestus Leedul oma tööstust arendada ühtlasemalt ja kohalikele ressurssidele tuginedes. Muudatused toimusid ka Baltimaade ühiskonnas
koos pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones, nn valges majas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. Sündmused liikusid avaliku vastasseisu suunas ka Baltimaades. Riigipöörde esimese päeva hommikul teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi NSV Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogu-nemiste ja meeleavalduste keelustamist. Baltimaad eirasid RESK-i korraldusi ning valmistusid kaitseks. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, päev hiljem järgnes talle Läti. Venemaa president Jeltsin tunnistas viivitamatult Balti riikide iseseisvust. Olukord teravnes, 21. augustil alustasid
Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatsovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK'i tegevus tunnistati seadustevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NSVL presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. 19 august teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK'i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Boriss Jeltsini roll NSVL'i lagunemisel Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks
kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3. EKP ja selle juhid. Eesti Kommunistlik Partei: Partei juhiks oli I sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Parterijuhid: Nikolai Karotamm 1944-1950 [ajalehe `Kommunist` vastutav toimetaja juuli- aug 1940], Ivan (Johannes) Käbin 1950- 1978, Karl Vaino 1978-1988 ja Vaino Väljas 1988-1990. 4. EKP VIII pleenum 1950. aastal. 1950. aasta märtsipleenumi otsuste alusel N. Karotamm tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost, 1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles
Nendes valdkondades tekkisid esimesed ühiskondlikud liikumised Avalikustamine tõi kaasa uue hingamise kirjanduses ning filmikunstis - käsitleti seni vaka all hoitud teemasid Välja anti vanemate autorite, keelatud kirjanike teoseid Avalikustamine hakkas laienema sinna, kus see esialgu kavas ei olnud 4.PEATÜKK - VABADUSLIIKUMISED NSV Liidus Avaliku vastupanu suurenemine Baltikumis Tugev vastasseis kujunes välja kolmes Balti liiduvabariigis Eestis, Lätis ja Leedus. 1987.aastal toimus Riia Vabadussamba juures meeleavaldus 1941.aasta juuniküüditamise mälestuseks. Seal leppisid vabanenud poliitvangid kokku korraldada 23.augustil kolmes Balti pealinnas meeleavaldus. Nähes, et lätlaste protest annab tulemusi, aktiviseerusid ka eestlased. 1986.aasta sügisel pandi alus Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomisele, ametlikult loodi see 1987.aastal. 1987
jalule ja võtsid kogu maailma hämmastuseks üksteisel käest kinni. 600 kilomeetri pikkune inimkett ulatus Toompea jalamilt üle Daugava jõe Gediminase torni jalamile. Kolme rahvarinde koostöö kujunemisest Algtõuge kolme Balti rahvarinde koordineeritud tegevuseks anti 1988.aasta novembris nn konstitutsioonikriisi ajal, mille käigus astusid kolm rahvaliikumist ühiselt vastu NSV Liidu põhiseaduse kavandatavale muudatustele, et põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju Moskva kavatsuste vastu. 1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis. Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata. Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest 1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud
Kongressi. Rahvarinne ja EKP suhtusid kodanike komiteede liikumisse tõrjuvalt ning esialgu ka üsna üleolevalt, naeruvääristades juriidilise järjepidavuse ideed. Omariikluse taastamine- aeg ja tähtsus Baltikumis tegutseti augustiputsi ajal resoluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul oli Balti Sõjaväeringkonna ülem kindral Fjodor Kuzmin RESK-i nimel teatanud, et võimu kolmes Balti liiduvabariigis teostab tema. Ta nõudis kõiki Nõukogude Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, täitevvõimu edasise tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitme kohaliku garnisoni (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused ja Tallinna sadamasse mõned sõjalaevad
järjest väiksemaks. Tallinnas langes aastatel 1959-1989 nende osa 60,2 K U LTU U R I E L U Vanad ja uued massiteabevahendid Eestikeelsete raamatute avaldamine suurenes kohe pärast Teist maailmasõda (469 nimetust 1945. ja 900 nimetust 1949. aastal), aga langes siis teatud määral (747 nimetust 1953. aastal). Neil aastatel moodustas eestikeelsete raamatute osa kogu liiduvabariigis ilmunud kirjandusest 80- 88%. See osa siiski vähenes, sest 1965. aastal avaldatud raamatutest oli eestikeelseid 70%, aga 1985. aastal vaid 64%. Sellest hoolimata oli Eesti NSV Liidus esirinnas nii avaldatud nimetuste hulga kui ka raamatute arvu poolest ühe elaniku kohta. "Esimese vabariigi aegset kirjandust tabas Nõukogude Eestis kurb saatus. Seda kõrvaldati, suleti raamatukogude kin-
tapeti 5 inimest. 1991 18. märts üleliiduline rahvahääletus uue liidulepingu loomiseks. 1991 juuni Vene NFSV presidendiks valiti ülekaalukalt Boriss Jeltsin. 1991 august Moskvas kukkus läbi riigipöördekatse ja see andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. 1991 19. august Allkirjastati liiduleping. Balti Sõjaväeringkonna ülem teatas Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee eest, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. 1991 20. august Ülemnõukogu võttis vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". 1991 6. september NSVL'i Riiginõukogu tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust. 1991 september Balti riigid võeti vastu ÜRO'sse. Isikud: Boriss Jeltsin Vene Föderatsiooni, NSVL'i suurima liiduvabariigi juht, alates 1991. Vene Föderatsiooni president. (SRÜ loomine). Mihhail Gorbatsov NLKP peasekretär märts 1985- 25. detsember 1991 (perestroikapoliitika).
Mida tugevam oli ühismajand ehk kolhoosid oli parem elu teistel inimestel oma linnas. Kolhoosid ehitasid hooneid, staadione, koole jne. HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS: (EA VI, 250256, 268274; S: Tannberg 2007; Hämäläinen 2015; Liivik 2015; Saueauk 2015) [L, S] Balti küsimus Kremlis 1944. aastal: 1944. aastal Baltikum vajas Moskva täiendavat institutsioon, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. (ÜK(b)P KK Eesti Büroo; Üleliiduline Kommunistlik bolsevike partei keskkomitee) Nõukogude võimu taaskehtestamine ja sovetiseerimisprotsessi käivitamine: Eesti taasvallutamine 1944. aastal. Loodi operatiivgrupid. Rakendati Nõukogude võistruktuuri töölerakendamine. 0.-11.09.1944- Võrus EK(b)P KK pleenum. - Esimene Nõukogude võimu põhiinstitutsiooni üritus, mis avalikkusele teada anti. Tühistati kõik Saksa ajal vastuvõetud seadusaktid ning taasjõustati kõik seadused, mis
millega kuldsete kuuekümnendate ideaalid sobisid üha vähem. Ivan Käbini langus ja venestamise algus. 1970 alguses ei olnud Käbini positsioonid enam nii kindlad kui varem. Käbini poliitika ei rahuldanud enam Moskvat. Vaino Väljase tõusu suhtusid liiduvabariigi võimuladviku venemeelsed tõrjuvalt, pidades teda kohati natsionalistiks. 1978 vahetati Moskva heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele tööle L-Am. Ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan. Võimuvahetus sillutas teed venestamiskampaania käivitamiseks. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda, mille kandvaks loosungiks
venemeelsed tõrjuvalt, pidades teda kohati natsionalistiks. 1978 vahetati Moskva Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB'l ühest küljest heakskiidul ENSV juhtkond: Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, keda peeti tuli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et kõikvõimalikud nõukogudevastased õigeks inimeseks ohjeldamaks liiduvabariigis pead tõstvat natsionalismi. Vaino jaoks ei kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. See pidi olema ühiskonna silmadeks ja eksisteerinud mingeid kohalikke huvisid, vaid üksnes Moskva suunised. Enamik seniseid kõrvadeks. KGB ülesandeks oli loomulikult ka välisluure ja vastuluure korraldamine, tippvõimureid jäi paika, kuid siiski tuli lahkuda V.Väljasel, kes asus diplomaatilisele
parteiorganeid. Nii külvasid nad okupandis ebakindlust ja levi- tades poliitilist propagandat ka lendlehtedcna, püüdsid üleval Nõukogude Eestis kulges kollektiviseerimine maal aeglaselt. Esialgu püüti kollektivisee- rida sellega, et vähendati kolhooside maksukoormust ja suurendati eratalu poegade oma, ent kui see ei andnud soovitud tulemusi, prooviti vägivallaga. 1949. aasta märtsis viidi kolmes Balti liiduvabariigis Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu otsusel läbi massiküüditamine, mille ohvriks langes ühtekokku 29 000 perekonda ehk üle 87 000 inimese. Nõukogude Eestis oli küüditamise kavandamine kohaliku siseministeeriumi ja julgeolekuministeeriumi õlgadel, nende ametnikele saadeti appi sadu Nõukogude Liidu siseministeeriumi ohvitsere, sõdureid ja muud koosseisu. Nõukogude Eestis seoti selle protsessiga
514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sama aasta sügisel loodi Eesti NSV-s 5 esimest kolhoosi ja alustati kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või/ja omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja hiljem suurendati tuntavalt põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Seejärel suurendati makse ja müüginorme ka teistel taludel. 1948. aasta alguseks oli Eestimaal kollektiviseeritud tühine osa (0,03%) kõigist talupidamistest
Neid hakati Nõukogude tagalas moodustama juba 1943. aastal. Oli spetsiifilise operatiivgruppe, nt julgeolekuasutustel (ülesanne kaasa aidata kiirele Nõukogude võimu taaskehtestamisele, nad ei hakanud koha peal toimetama). Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim. Kongress – pleenum – KK – revisjonikomisjon – KK poliitbüroo/büroo. Liiduvabariigitasandi parteiaparaat: - KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis - KK esimene sekretär - KK sekretariaat (3-5 sekretäri): kõige olulisem oli 2. sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator).
Vihjatud on ka sellele, üritatakse hoida usaldust Nõukogude vabariigi korra suhtes, seda isegi kuritegude kinnimätsimise kaudu: ,,Taavi saab aru rasvajuukse kripeldamisest ja lipitsevaist liigutustest. Halb reklaam turismile ja lops usalduse vastu Nõukogude vabariigi korra suhtes. Seda sai ka välja lugeda Väliseestlastega Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu ametniku palavikulistest seletustest: Kriminaalsus on meie liiduvabariigis väga väike, aga vahel juhtub kahjuks, jne. Liigne alkoholi tarvitamine, jne. Me püüame kõik teha, jne. Me oleksime tänulikud jne. Jne., kui te asjast esialgu vaikiksite paanika ärahoidmiseks, jne.jne." Teos heidabki halvustavat varju Eestis toimuva üle ning kahtlustest ühiskonnakorralduse suhtes: ,, Igas ühiskonnas on oma reeglid, meil kindlasti rangemad kui teil sin. Sa tead ju ise... Tean küll. Ja meie mõiste järele siin olete teie
vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt augustiputsi vastu välja. RESK-i tegevus tunnistati seadusevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teatas Jeltsin, et Kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. Mõne päeva pärast pidid riigipöörajad alla andma. AUGUSTIPUTS JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi
vabaduspüüded impeeriumi äärealadel ning õiendada arved vene demokraatidega. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt augustiputsi vastu välja. RESK-i tegevus tunnistati seadusevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teatas Jeltsin, et Kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi ja Ülemnõukogu poolt valitud valitsuse võim. Mõne päeva pärast pidid riigipöörajad alla andma. AUGUSTIPUTS JA BALTIKUM Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi
aasta lõpul võeti ka Baltimaades kurss põllumajanduslike ühismajandite -- kolhooside -- kiirendatud loomisele. Väikeomanikest talunike kihi ja põlise elukorralduse säilimine oli Moskva meelest sotsiaalselt ohtlik ning lisaks andis talurahva paljaks riisumine kolhoosidesse ajamise kaudu parima võimaluse relvastatud vastupanuliikumise baasi hävitamiseks. 1947. aasta 21. mail võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Kevadel alustati ettevalmistusi Eestis esimese kolhoosi asutamiseks Valjala vallas Saaremaal. Põhjuseks, miks valiti just Valjala vallas asuv Sakla küla, oli ilmselt asjaolu, et naabruses asus Teaduste Akadeemia katsemajand Uue-Lõve, mille maid ja varasid võis asutatavale kolhoosile üle anda. Eesti esimese kolhoosi asutamise koosolek toimus Sakla külas 6.sept. 1947. Koosolekul võeti vastu põhikiri, valiti juhatus ning revisjonikomisjon. Esimeheks sai
augustil Gorbatšovi juurde, et välja pressida tema toetust, kuid too nimetas neid reetureiks ja lasi Jeltsini pooldajatel nad arreteerida. Sellega oli riigipöördekatse ka läbi. 23. augustil saabus Gorbatšov Moskvasse tagasi. Võimukese oli selleks ajaks juba Jeltsini kätte nihkunud. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad
võimupiirid ning nimetati selle komitee etteotsa endine julgeoleku ülem A. Selepin. See tohutu kontrollikomitee tekitas ka nii partei kui täitevvõimu aparaadis väga suurt vastumeelt ning selle institutsiooni loomine pikemas perspektiivis Hrustsovile pooldajaid kaasa ei toonud. Kui joon alla tõmmata võimustruktuuri reorganiseerimistele, siis nendest teostati kõige oskuslikumalt julgeoleku aparaadi ümberkorraldamine. Rahvamajandusnõukogude puhul on asi juba kahtlasem. Väiksemas liiduvabariigis asi toimus, üleliiduliselt need mingit efekti ei andnud. Kaks viimast ümberkorraldust olid ette võetud läbimõtlematult, ta oli endale püüdnud asja selgeks mõelda, oli üsna enesekindel. Ümberkorraldused tõid kaasa selle, et riigi funktsioneerimine kohati oli päris tõsiselt häiritud. Pikemas perspektiivis andsid tuge paljude tippvõimurite mõttele, et Hrustsov tuleb maha võtta. Tal olid ka muud kavad juba valmis. Võimustruktuuri puhul ei suutnud ta suurt midagi korda saata.
Lätis ja Leedus. Esimene ulatuslikum sõjajärgne märtsi õhtuks kohaliku RJM operatiivgrup küüditamine viidi läbi 1948. aastal Leedus. Siis pide kogunemispunktidesse. Samaks ajaks deporteeriti 12 000 perekonda. Järgmisel aastal seadis ministeerium valmis ohvitseridest ja toimus suurküüditamine kõigis kolmes Balti seersantidest koosnevad reservgrupid, mida liiduvabariigis üheaegselt 1949. aasta märtsis hiljem ka kasutati (150200 inimest). tuli Eesti, Läti ja Leedu NSVst vastavalt NSV Konvoiväed (392. konvoipolk), raudtee Liidu Ministrite Nõukogu 29. jaanuari otsusele üksused (siseministeeriumi 61. raudteepolk) ja välja saata kokku 29 000 perekonda ehk üle 87 piirivalve (IL, 99. ja 106. piirivalvesalk) pidid 000 inimese
inimestest ei osanud olla peremehed. Talupoegade õlul lasusid mitmesugused rasked koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1964. aasta lõpus võeti tollases Eest NSV-s suund kolhooside loomisele. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse, mis tõi endaga kaasa kolhooside 8 loomise kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides
Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Rahvaküsitluse tulemused välistasid nüüdsest igasugused läbirääkimised keskvõimuga liidulepingu üle mistahes kujul. Läbirääkimiste eesmärk sai olla vaid iseseisvuse taastamine. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. Augustiputš Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i (RESK - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee) korraldused ebaseaduslikuks. Riigipöörde esimese päeva hommikul, 19. augustil, teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi Nõukogude Liidu
pooldajatega Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones, nn valges majas. Jeltsin kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. Sündmused liikusid avaliku vastasseisu suunas ka Baltimaades. Riigipöörde esimese päeva hommikul teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi NSV Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogunemiste ja meeleavalduste keelustamist. Baltimaad eirasid RESK-i korraldusi ning valmistusid kaitseks. 20 augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, päev hiljem järgnes talle Läti. Venemaa president Jeltsin tunnistas viivitamatult Balti riikide iseseisvust. Olukord teravnes, 21
Nad purustasid pea kõike, mis teele jäi. 2. Repressioonid Vene okupatsiooni ajal Nõukogude vägivallapoliitika oli väga mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide alla. Juba 1944. aastal algasid eestis Saksa okupatsiooni toetajate massilised arreteerimised.Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva võimu ideoloogilstes vaadetes ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Kolmes balti liiduvabariigis toimus korraga märtsiküüditamine, ametlikult Priboi, mille käigus saadeti ööl vastu 26. Märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20k inimese. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski ja Novosibriski oblastisse, põhiliselt tegeldi seal siis sunnitööga. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamus eestlasi eitavalt, ja see väljendus ka vastupanus okupatsioonireziimile. Peamiseks vastupanuosutajateks olid metsavennad
Soomes levitatud ajakiri „Suosikki“ (mis sugulaste ja tuttavate kaudu ENSVsse smugeldati) aitas pungivaimustusele kaasa15. Soome televisioonist sai ENSV punk veel kaks tähtsat mõjutust. Esiteks tähendas Soome televisioonisignaali levimine vaid Põhja-Eestisse seda, et peamine punkliikumine ENSVs koondus just liiduvabariigi põhjaossa, peaasjalikult suurimasse linna Tallinnasse. Ehkki ka Ida-Virumaal oli punkarlus täiesti olemas (millest tuleb lühidalt edaspidi juttu), oli mujal liiduvabariigis liikumine tagasihoidlikum ning info selle kohta on allikates piiratud, lisaks jõudis punk liiduvabariigi lõunapoolsematesse piirkondadesse oluliselt hiljem. Lauri Sommer maalib näiteks Viljandi omaaegset punkarite kogukonda kirjeldades sellest elujõulise ja tegusa pildi ning kirjutab, et punkkogukondi oli temale teadaolevat veel Tartus, Pärnus, Rakveres, Võrus ning ehk mujalgi.16 Sellest nähtub, et käesoleva teema puhul on üliväärtuslik
*Inimestevahelised pinged kasvasid. *Taludel oli kohustus kindel kogus põllumajandussaadusi (kartul, teravili, liha, munad jm.) riigile müüa. Veel olid talupoegadel töökohustused. *Maareformi läbiviimisel hakati ENSVs moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, nt. sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobulaenutuspunkte. *Maareformi loomisel anti talupoegadele ,,Maa põlise kasutamise aktid". *1947 võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse luua kolhoosid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Sügisel loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ja alustati üleliiduliste määruste alusel nn. kulakute väljaselgitamist. *Kulakud olid talupojad, kes kasutasid palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Kokku saadi 2700 kulakute talu, millele pandi peale kõrge põllumajandusmaks ja suurendati põllumajandussaaduste riigile müümise norme. Hiljem tehti sama teiste taludega. *Siiski, see ei toonud talupoegasid vabatahtlikult kolhoosidesse. 1948 suurendati veelgi
üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Mais taastati EV nimetus, lõpetati NSV sümbolite kasutamine ning sätestati, et kehtivad üksnes Eesti enda seadused. Eesti sisepoliitiline olukord jäi aga pingeliseks, kuna loodetud koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel ei kujunenud. Omariikluse taastamine 1990-1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed, kes 1991. aasta algul aktiviseerusid. Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuma. Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega
Rahvusliku Sõltumatuse Partei juhte Tunne Kelam. Komitee jäi moraalseks autoriteediks. - Kodanike komiteed moodustati ka Lätis, kuid seal ei saavutatud nii suurt mõju kui Eestis. Leedus kodanike komiteid ei tekkinud, sest rahvuslik liikumine koondus Sajudise alla. - Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis radikaalsema suuna, valides sellese ametisse Sajudise juhi Landsbergise. - Uue nime saanud Leedu Ülemnõukogu kiirendas teistega võrreldes sammu ja kuulutas
annaabi.ee 
