Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima? Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Seda kokkuvarisemist saatsid mitmed konfliktid ja erinevad erinevad eeldused-põhjused. Aga miks siis sotsialistlik süsteem püsima ei jäänud? Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Nõukogude Venemaa oli maailma esimene püsimajäänud sotsialistlik riik. Kellelgi ei olnud selget ettekujutust, kuidas selline riik funktsioneerima peaks, sest oldi ajaloos esimene. Üks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseid seisneski selles, et sellises olukorras osutus kehtestatud üheparteisüsteem ebatõhusaks, sest nüüd võeti riigi juhtimise otsused vastu kitsas ringis, mida ei saanud enam kritiseerida
Sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjused ja tagajärjed Sotsialistlik ideoloogia hakkas tekkima vastukaaluks liberalismi leviku tulemusena suurenevale ekspluateerimisele ja sotsiaalsele ebavõrdsusele. Sotsialistlik süsteem kujunes peale II maailmasõda, 1940. aastate teisel poolel. Sinna kuulusid Nõukogude Liit oma viieteist liiduvabariigiga ning sotsialismimaad. Sotsialistlik süsteem lagunes aastal 1991 koos Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. Missugused olid sotsialismileeri lagunemise põhjused ja tagajärjed? Kahekümnenda sajandi 80. aastate lõpuks oli selge, et idablokk eesotsas NSV Liiduga on nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel
● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest ● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu.
seoses). Moskva ametkondade volinikud – Saadeti Moskva poolt erinevatesse ametkondadesse. Enamikes ENSV ministeeriumites oli Moskva volinik olemas. Avalikkusele neid samuti ei esitletud, ent nende mõju teatud küsimustes oli märkimisväärne. Ametkondliku voliniku võimukus oli suurem nendes asutustes, mis Moskva jaoks olid olulisemad. Nende roll oli eriti oluline majanduse vallas 1940.-1950. aastatel. Eri otsuste vastuvõtmine – Otsused, mis olid seotud kas ühe liiduvabariigiga või väiksema liiduvabariikide grupiga. Sellised otsused üsnagi harvad, neid võeti vastu erakorraliselt, äärmisel vajadusel. Selle taga Moskva soov kas muuta mingit poliitikat, käivitada ühiskonnas mingit protsessi, läbi viia puhastust jne. Nende otsuste mõju liiduvabariigi üldisele poliitilisele arengule võis olla väga tuntav ja suur. Otsused olid salajased ja nende kohta sisulist infot ei jagatud. NT: 1947
annaabi.ee 
