arvestamine töötajate ettepanekute ja arvamustega. Töötajad olid demotiveeritud ning rahulolematud kuna palk oli ebapiisav ning suhted ülemustega ei olnud head. Ettevõtte juhtimisega polnud töötajad samuti rahul, probleemideks olid infovahetus, allasutuste töö kooskõlastamatus, ebaselgus töötulemustes ning raskused tööalaste probleemide lahendamisel. Probleemiks oli ka vähene otsustusõigus tööd puudutavate muudatuste tegemisel. Ettevõtte juhte pidas oma liidreiks ja eeskujuks alla poolte vastanuist, ülejäänud ei pidanud juhte eeskujulikeks. Uuringus tuli välja, et ettevõtte juhid ei oma töötajate silmis liidri staatust. Nende käske täidetakse, kuid vabatahtlikku järgimist ei esine. 43 Selleks, et töötajad juhte järgiksid, peaksid nad olema eeskujuks. Olukorra parandamiseks peaksid juhid muutma oma suhtumist töötajatesse, kuna tänu neile ju ettevõttel nii hästi lähebki
Tühjenenud ingerisoome külad asustati venekeelse elanikkonnaga. Pärast Stalini surma võisid ingerisoomlased oma väljasaatmispaikadest tasapisi lahkuda. Paljud neist asusid Leningradi, Karjalasse ja Eestisse. Koos NSV Liidu lagunemisega algas ingerisoomlaste taassünd. 1989 asutati Ingerisoome kultuuriselts, Puskinos (endine Tsarskoje Selo) peeti soomekeelseid jumalateenistusi juba 1977. aastast (Kolga jt 1993: 130). Peterburis ja Leningradi oblastis hakkas tegutsema Inkerin Liitto, liidreiks Vladimir Kokko ja Aleksanteri Kirjanen, sihiks ingerisoome renessanss Ingerimaal. Samas on paljud ingerisoome päritolu inimesed nii Venemaalt kui Eestist asunud ümber Soome. Osa neist on venestunud ega püüagi Soome ühiskonda lõimuda, küll aga tarbivad selle hüvesid. Elatusalad Ingerisoomlaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on põllumajandus. Tänuväärseks turuks on olnud Peterburi. 20