Eesti esimene üldlaulupidu
korraldamisele igati kaasa aidata. Vahetult enne pidu muutis aga meelt. Ta pidas repertuaari liiga
saksapäraseks ning priiuse juubeli tähistamiseks ebasündsaks, sest tegelikku priiust polnud
talurahvas veel saavutanud. Nii jäi ta peo ettevalmistamisest kõrvale ja asus hoopis vastasseisu
(Palamets, Hillar 1994:9).
Repertuaari jaoks valiti 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamus olid saksa heliloojatelt, kuid
eestikeelse tekstiga. Ilmalikud laulud kuulusid keskpärase liidertahvelliku koorimuusika valdkonda.
Vaimulike laulude tase oli kõrgem, sinna kuulusid ka Mozarti ja Beethoveni laule. Ettekandele tuli
ka kaks soome laulu, millest üks oli Frederik Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Siis oli selle
pealkirjaks hoopis Soome rahvushümnina ,,Maamme". Selle kõla ja südamlikud sõnad läksid aga
eestlastele südamesse. Laulu kõla vapustas kõiki ning sai üheks rahva meelislauluks ning hiljem ka
Eesti Vabariigi hümniks (Kaarlep 2007:44,51).