legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid.
Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest.
Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina
Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid loopealseid ja paekalda nõlvade laialehelisi pangametsi, jõeorgude salukuusikuid, pangapealseid lookuusikuid ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kiviseid rannamaid
Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus umbes 32 kilomeetrit. 4.2 Positiivne inimmõju Negatiivsete faktorite kõrval on õnneks välja tuua ka palju positiivseid inimmõjusi, kus inimene on maastikupilti hoopis rikastanud ja kaunistanud. Suurimat ja parimat tööd on Kõrvemaal teinud RMK, kelle poolt on loodud 4 pikka matkarada Põhja-Kõrvemaal (Uuejärve loodusrada 6 km, Jussi loodusrada 8 km, Paukjärve loodusrada 5 km, Liiapeksi Aegviidu matkarada 36 km) ning 2 matkateed, mis kulgevad nii läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide. 2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu-Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik Perakülast Aegviiduni (192 km), mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavad
põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava.
On puhkekohti, kuhu on võimalik ligi pääseda autoga, kuid on ka matkarajad seljakotiga matkajatele, kes liiguvad jalgsi ja ööbivad telkides. Aastaid on tegeldud elanikonnale looduses puhkevõimaluste loomisega RMK süsteemis (tabel 5). Tabel 5. Matkarajad soodes RMK aladel Puhkeala Matkarada Vaatamisväärsused Põhja-Eesti Oandu-Võsu-Nõmmeveski- rannikuala puhkeala Liiapeksi matkarada Oandu loodusmetsarada 4,7 km, osaliselt laudtee Koprarada 1 km, laudteed, trepid Viru raba õpperada 3 km, laudtee, vaatetorn, laukad Kõnnu Suursoo laudtee, vaatetorn Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha)
31241 5700199-1Lihula 58.68914 23.835219 31241 Lihula linn 31896 5700200-1Lihula 58.68874923.835221 31896 Lihula vald 132276 5701049-1Lihula kool 58.68505423.839291 132276 Lihula linn 132275 5701048-1Lihula last 58.69058023.839123 132275 Lihula linn 26154 7000287-1Lihuveski 58.81726424.802728 26154 Raikküla vald 26155 7000286-1Lihuveski 58.81708324.803222 26155 Kehtna vald 12175 31404-1 Liiapeksi t 59.46214125.642721 12175 Kuusalu vald 132704 8490020-1Liidu 58.42563825.531554 132704 Viljandi vald 134557 47323-1 Liidumäe 59.29942024.535045 134557 Saue vald 134556 47322-1 Liidumäe 59.29942024.535217 134556 Saue vald 32266 5900373-1Liiguste 59.44538 26.089633 32266 Haljala vald 32267 5900374-1Liiguste 59.44707626.085054 32267 Haljala vald 25207 5900375-1Liigvalla 59.00793226.112207 25207 Rakke vald 116386 5900376-1Liigvalla 59
annaabi.ee 
