Igal asjal on oma olemus ja loomus. Inimestel on kõnevõime ja koos sellega ka moraal. Ta oli naturalist ja uskus, et inimene on osa loodusest. Inimene on ühiskondlik olend. Elu eesmärgiks pidas ta õnne, seda elu kui tervikuna vaadates. Aristotelest ei huvitanud surmajärgne saatus. Arvas, et hea elu saab alguse headest tegudest. Heale elule üldjuhiseid pole. Õiged on loomutäiusega kooskõlas teod. Kesktee on õige. Mõitslik situatsioonitundlik balansseerimine liialeminevate äärmuste vahel. Mõistus on jumalasarnaseim asi inimeses. Hea mõistus ülim loomutäius. Mõistlikkus. Õnnelik elu kulmineerub vaimutöös. Filosoofia inimliku õnne puhtaim ja kõrgeim vorm. 13. Iseloomusta antiikkultuuri ,,Pidusöögi" põhjal Antiikkultuur oli võrdlemisi meestekeskne. Tähtis on meestevaheline armastus ja üksteise jaoks oma parima andmine ning teise õpetamine. Sellist suhet peeti ülimaks. Tol ajal arutleti palju asjade olemuse üle
saa mitte kedagi enne süüdlaseks või süüdi mõista enne, kui seda kohus on kindlaks teinud. X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Nimelt ei maetud surnuid linna vaid linnast välja, sest surnuid ei saadud matta sinna, kus teised inimesed elavad ja samuti ei tohtinud teda põletada linnas. Matusetseremoonia pidi kulgema ilma taganutmise ja liialeminevate peiedeta. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas seda, et keelati abielu patriitsi ja plebei vahel, kuid see säte tühistati peagi. Samuti leidus eeskirju, kus käsitleti orjade ja perepoegade delikte. Sealt on pärit Liviuse vahendusel edasi levinud põhimõte:" Kõik, mida rahvas viimasena on otsustanud, olgu õigusena kehtiv".
annaabi.ee 
