Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt ,,karukeelega" ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi liivapaberiga P 180 See järel kasuta eksentriklihvijat ja lihvpaberit suurusega P240. Siledaks lihvitud pahteldatud pinna ääred lihvi ekstsentriklihvijaga, kasutades lihvpaberit P 320. Puhasta pind tolmust. Kanna peale täitevkrunt Lihvi lihvklotsiga ja lihvpaberiga P 320 - P 400. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi ekstsentriklihvijaga lihvpaberiga P 500 P 600 töödeldav pind siledaks. Puhasta pind lõplikult tolmust. Enne värvimist kasuta vahalappe.
Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt „karukeelega“ ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi liivapaberiga P 180 See järel kasuta eksentriklihvijat ja lihvpaberit suurusega P240. Siledaks lihvitud pahteldatud pinna ääred lihvi ekstsentriklihvijaga, kasutades lihvpaberit P 320. Puhasta pind tolmust. Kanna peale täitevkrunt Lihvi lihvklotsiga ja lihvpaberiga P 320 - P 400. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi ekstsentriklihvijaga lihvpaberiga P 500 – P 600 töödeldav pind siledaks. Puhasta pind lõplikult tolmust. Enne värvimist kasuta vahalappe.
Sisevärvid Tüüp ja kasutusala Täismatt, vesilahuseline, akrülaadisisaldusega dispersioonvärv kuivadesse siseruumidesse. Sobib uute ja varem värvitud betoon,- krohv-, pahtel-, tellis- ja ehitusplaatpindadega kaetud siseseinte ja lagede värvimisel. Pinna ettevalmistus Pinnad puhastada mustusest ja tolmust. Pinnad kaetakse sisevärviga.Varem värvitud pinnad pestakse ning seejärel loputatakse hoolikalt. Kõvad või läikivad pinnad matistatakse lihvpaberiga misjärel puhastatakse tolmust. Ebatasasused tasandatakse sobiva pahtliga. Kuivanud pahtel lihvitakse ja puhastatakse tolmust. Värvimine ja tingimused Värv segatakse hoolikalt ja kantakse pinnale 12 korda Värvitav pind peab olema kuiv, õhutemperatuur üle +5ºC ja õhu suhteline niiskus alla 80%. Kuivamine 30 minuti jooksul on tolmukuiv. 2 tunni möödudes on juba ülevärvitav Tänan vaatamast !
• Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja metallikvärviga värvimisel P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500. • Puhasta pind silikooni pesuvahendiga. • Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist. • Kanna peale sobivas toonis värv. Väikese mõlgi parandamine • • Pese detail veega. • Pese detail silikooni pesuvahendiga. • Kata kinni ümbritsevad detailid • Matista pind lihvpaberiga P120 • Pahtelda mõlk sobiva peenpahtliga. • Lihvi pind paberiga P80/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades peenemaga) • Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada tahma. Tahm toob esile ka väikseimad defektid, mis enne viimistlemist võivad nähtamatuks jääda. • Olenevalt saavutatud pahtelduse tulemusest, võib pinnale kanda kihi pritspahtlit ja lihvida masinaga P320 – P500 või käsitsi P500 – P800
Coca-Cola probleemülesanne Töö eesmärk: Eesmärgiks on ära lahustada nael nädala aja jooksul Coca-Cola sees. Töö sisu: I päeval lihvin lihvpaberiga üle naela ning asetan ta klaasitäie Coca-Cola sisse nädalaks ajaks. III päeval pole veel näha mingeid muutusi. V päeval on nael läinud peaaegu üleni mustaks, on jäänud ainult mõned valged täpid. VII päevaks on terve nael musta värvi, kuid ära pole ta Coca-Colas lahustunud. Coca-Cola koosneb: · karboniseeritud veest, et rahuldada vedelikuvajadust; · suhkrust, et maitse oleks magus; · kofeiinist, mis annab kergelt mõru maitse;
ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220. Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alustada lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisutada puidu pind ja lasta kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud, lihvida pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180). Lihvida alati pikki puidusüü suunda. Vaigu eemaldamine Vaiguplekke saab oluliselt vähendada, kui pesta oksakohtade ümbrust vee ja piirituse 1:1 lahusega niisutatud pehme lapiga ja seejärel pestud koht puhta veega üle loputada. Teine võimalus on aga noaga välja kraapida ja hiljem ära täita kahekovalentse pahtliga. Kruntimine
..30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda
paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse mehhaaniliselt.. Olenevalt värvkatte seisukorrast poleeritakse astmeliselt erinevate poleerimisvahenditega. Seda protsessi võib võrrelda erineva karedusega lihvpaberiga lihvimisega. Mida jämedam on poleerimisvahendi teralisus, seda rohkem materjali poleerimisel eemaldatakse ja mida peenem on tera, seda siledam ja läikivam jääb värvi pind. Kui hõõruda poleerimisvahendit sõrmede vahel, on tema teralisust selgelt tunda. Poleeritakse käsitsi või kasutades professionaalset poleerimismasinat. Tugevasti kahjustatud värvkatte puhul on masinaga poleerimine tunduvalt efektiivsem, kuid tuleb jälgida, et värvkate mitte
Mujalt eemaldatakse hiljem värv ja nii võib märge kaduma minna. Samuti märkida, milline klaas ja millised sulused (metalldetailid: hinged, kremoonid, haagid) käivad millise akna juurde. 2.3. Suluste eemaldamine Eemaldada vajalikud sulused. Kui hinged ja nurgad on tugevasti kinni, ei ole neid vaja eemaldada. Kindlasti eemaldada kremoonid siis on neid hiljem lihtsam puhastada ja õlitada. Esmalt puhastada metalldetailid terasharja või lihvpaberiga roostest, töötle roostetõrjeainega ja värvi. 2.4. Klaaside eemaldamine Eemaldada klaasid, soojendades selleks kitti. Soojendada kitti kuumaõhupuhuriga. Klaas võib kergelt kuumusest puruneda. Tuleb olla hoolas ja soojenda vaid kitti. Klaas katta niiske lapi või vineeritükiga. Eemaldada kitt peitli või jäiga pahtlilabidaga. 2.5. Värvi eemaldamine Värvi eemaldamiseks kasutada kaabitsat, kuumaõhupuhurit, infrapunalampi / Speedheaterit.
..30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda
4. Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale
keermelatt - ülevalt metallist nurgad ·Mõtlesin läbi tuleohutuse ja ühenduse ventilatsiooniga - vt joonist Ahti Pent 2012 Tallinna Reaalkool Valmistamine 1. Alustasin valmistamist raamist. Mõõtsin välja pikkused ja lõikasin materjali (vanad uksepiidad) nurgasaega 45o nurga all pikkusesse. 2. Kontrollisin pikkusi ja kokkusobivust. 3. Eemaldasin vana värvi nurklihvijaga kasutades lihvpaberiga lihvimiskettaid. 4. Mõõtsin välja ja märkisin detailidele peale seinale kinnitamiseks avad keermelatile ja mutritele (otsaavad keermelatile, külgmised seesmised avad mutritele. Avad puurisin el.trelliga kasutades 11mm spiraalpuuri ja 25mm liblikpuuri. 5. Lõikasin käsiketassaega, kasutades paralleljuhikut ,raami detailide ülemiste osade sisekülgedelt välja metallist kubu kinnitamiseks mõeldud sooned 6. Kinnitasin raami 90mm kruvide ja detailide vahele panin veekindlat
määrete kui ka kliistrite) püsivust parandada Start Põhjamääretega. Põhjamääre kantakse puhtale pidamisalale kas külmalt hõõrudes või siis määrderauaga sulatades. Alles seejärel kantakse peale ilmastikule vastav pidamismääre. Põhjamäärde pealekandmine 1. Puhasta suuskade pidamisala vanast määrdest metalltsikli, määrde-eemaldusvedeliku ja kuivatuspaberiga (kiudpaberiga). 2. Karesta pidamisala lihvpaberiga ( karedus 100-150). Uute suuskade puhul alusta tegevust alles sellest punktist. 3. Hõõru põhjamääret pidamisalale. 4. Kinnita põhjamääre kas korgiga hõõrudes või siis määrderauaga soojendades. PIDAMISE MÄÄRIMINE KLIISTRITEGA 1. Märg, kare ja jäine lumi- Kliistrid Punane Special Violett Universal Wide (+10...+2C) (+2...-2C) (0...-5C) (+10...-5C)
Lihvmasina trumlit või lindivõlli ei tohi vastu põrandat lasta, kui masin paigal seisab. Ka lihvmasina suunda muutes tuleb lihvtald alati üles tõsta. Kui tasandatud põrandale tuleb mingi teine kattematerjal, mis lihvimisjälje kinni katab, pole tarvis lauda pikisuunas lihvida. Kui põrandapinda kavatsetakse töödelda, tuleb tasanduslihvimine lõpetada kohe, kui põrand on saadud tasaseks ja eelmine pinnatöötlusaine sealt eemaldatud. Kui põrandat kareda lihvpaberiga liiga kaua lihvida, muutub rististe lihvjälgede silumine asjatult töömahukaks. Põrandalihvmasinaga töötamisel peab jälgima masina elektrijuhet, et see ei jääks lihvtalla alla, kus juhtme rebenemisel võib tekkida elektrilöögioht. Pärast tasanduslihvimist võib pinda pahteldada. Enamasti pahteldatakse kaks kihti. Peenlihvimine Selle lihvimise eesmärk on tasanduslihvimise rististe jälgede kaotamine ja ühtlase pinna saamine. Kui pärast tasanduslihvimist pahteldati, eemaldatakse
enam olla karedaid kohti, mis tavaliselt ainult pärast esimest lakikihti kipuvad jääma. 9 4 Lõpp-produkt Enne riiuli täieliku kokkupanekut ja lakkimist tuli veel üle vaadata, kas kõik tükid omavahel ikka sobivad ja et kuskile mingeid vigu või vigastusi näha ei jääks. Lisaks sellele tuli meil ka veel kõik kantliistud teha lihvpaberiga kumeraks, et ei jääks mingeid teravaid nurki, kuhu vastu minnes võiks haiget saada, ning ka lihtsalt, et oleks ilusam. Muidugi tuli ka veel kõik plaadid eraldi lihvpaberiga üle lihvida, et saada plaate natuke rohkem puhtaks, et laki all ilus ja sarnase värvusega jääks, et poleks kuskilt tumedam ja kuskilt liiga hele. Kui lihvimisega oli ühelpool, tuli panna riiul täielikult kokku ja kuuskantpeadega kruvid tugevalt sisse keerata, et riiul ilusti koos püsiks
rasvadele. Kulumiskindlus Hea. Kuivainesisaldus 41 %. Erikaal 0,9 kg/l. Ladustamine Toode on külmakindel ja talub külmladustamist ja transporti. Halvasti suletud poolik nõu ei säili kaua. Õlialuselised Puhasta pind mustusest ja vajadusel lihvi. Puhastamisel kasuta lahjat pesuainet, näiteks puidule mõeldud Puupesu -ainet. Lihvi peene lihvpaberiga pind tasaseks. Lihvides on kerge eemaldada kõik pindmine mustus. Kanna Linaõli puitpinnale pintsli või lapiga. Lase õlil imenduda puidu sisse nii palju kui puit imab. Õlita samuti puitpinna alumist poolt. Eemalda hiljemalt ühe tunni möödudes üleliigne õlikiht. Korda protseduuri 1-2 korda. Nii saadakse küllastatud puit, mis ei ime endasse enam midagi muud. Lihvimine on õlitamisel väga tähtis. Tee enne iga järgmise õlikihi panemist vahelihv. Õli toimel puit pundub ja
tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale. 10 3. Lihvpingid Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas- ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80. Kergemaks ja viimistlevaks lihvimisek kasuta teralisust 120. Töölaud
tagurpidi liikuma, suruvad hambad selle paigale. 10 3. Lihvpingid Enamasti piisab asjaarmastajale puutöömeistrile väikesest tald- ja lintlihvijast, millega saab suurepäraselt suuri pindu lihvida, kuid kombineeritud ketas- ja lintlihvpink võimaldab detaile vormida ning ka otspindu lihvida. Lisaks sobib see väikeste detalide töötlemiseks. Lihvketas ehk lihvseib Vertikaalselt lihvpaberiga kaetud metallketast kasutatakse nii sirgeservaliste kui ka ümartatud otste lihvimiseks. Suurim võimalik lihvmilaius on natuke väiksem kui pool ketta läbimõõdust. Tavalisel kinnitatakse paberpõhjal lihvpaber ketta külge paberi taga oleva liimiga. Kui paber ära kulub, võta see ära ja asenda uuega. Lihvpaber Esialgseks lihvimiseks ja detailide vormimiseks kasuta lihvpaberit teralisusega 60 ja 80. Kergemaks ja viimistlevaks lihvimisek kasuta teralisust 120. Töölaud
paksu kihti pahtlit, lootes, et nii saab kiiremini. Sellisel juhul näed lihvimisel suurt vaeva ning tulemuseks saad ebatasased vuugid. Lauspahteldamine on selline, kui pind on vaja kogu ulatuses pahteldada. Lauspahteldamiseks kasuta peeneteralist hea lihvitavusega viimistluspahtlit, mille pinnale kandmiseks sobib 35-45 cm lai pahtlilabidas. Esmalt kanna pahtel pinnale ja seejärel tasanda sujuvate liigutustega. Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist
Vajadusel tule vahetada toitejuhe uue vastu. Lüliti rikke puhul asenda see uuega. Elektrikatkestusi põhjustab ka harjade kulumisest või kinnikiilumisest tingitud nõrk kontakt. Uute grafiitharjade paigaldamine on võimalik harjahoidjaid katvate korkide eemaldamisel või masina korpuse avamisel. 3.Tugev sädelemine kommutaatoril Kommutaatori kulumise, määrdumise, harjade ebaõige asendi esimene tunnus. Kommutaatorit on võimalik puhastada bensiinis niisutatud lapiga või peeneteralise lihvpaberiga. Peeneteralise lihvpaberiga kergelt lihvides saab puhastada ka harju. Sädelemist võib põhjustada ka kondensaatori rike. 4.Tööriista ülekuumenemine. Põhjustatud tavaliselt nüridest lõikeriistadest või ülekoormusest. 5. Mootor töötab. Kuid spindel seisab. Reduktori hammasrattad on kulunud või purunenud. Lülitid ei ole korralikult sisse lülitatud. 6. Raadiohäired. Tööriista korpuse elektroonikaplokis asuv raadiohäireid vähendav kondensaator ei tööta.
Kuuma kolviga tuleb olla ettevaatlik. Jootmise vaheaegadel pane kolb alati traadist või plekist alusele. Joon. 1 Jootmiseks valmistumisel tuleb seada detailid sellisesse asendisse, et need ilma lisasurvet vajamata tihedasti teineteise vastas püsiksid. Mõnikord on otstarbekas katta liidetavad pinnad enne ükshaaval jootekihiga. Detailide kooshoidmiseks (joon. 2) võib kasutada ka käsikruustange, traati või muud kuumakindlat tarvikut. Kolvi tööosa puhastatakse viili või lihvpaberiga tagist, kuumutatakse joodise sulamistemperatuurini ja kaetakse siis sulajoodisega. Joon. 2 Seejärel kantakse jootekohale räbusti (kui joodetavad pinnad on eelnevalt kaetud joodisega, siis pole selleks vajadust) ja asetatakse kuum kolb koos joodisega jootekohale (joon. 3). Joon. 3 Kolbi ei tohi ühenduskohal enne liigutada, kui joodis valgub ühtladselt joodetavate detailide vahele. Seejärel nihutatakse kolb piki õmblust edasi ja lõpuks eemaldatakse (joon. 4). Joon. 4
moodustab ühtlase katte. Piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülgsem. Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga. Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liigselt ja võimaldavad seda kokku hoida. Kõige õigem on katta pind mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikult kuivada. Enne järgmise kihi pealekandmist eemalda vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu vähendamiseks niisuta põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator. Suuna püstol proovidetailist u 20 cm kaugusele ja ava pikkamööda materjalikoguse seadistuskruvi, kuni püstol hakkab pinnale värvi pihustama. Kui seadistuskruvi on liiga lahti hakkab pihustatud värv pinnal jooksma. Kui õhuklapp on täiesti kinni pihustab püstol värvi kitsa koonusena
pidamine on hea põhjamäärde poolt antava lisaelastsuse tõttu ja suusad libisevad hästi pindmise libedama pidamismäärde tõttu. Pidamise määrimine on tervik, kus kõik tegurid mõjutavad lõpptulemust. Pidamisala määramine ja ettevalmistus 1. Suusad peavad olema suusataja kehakaalule vastavad. 2. Sidemed peavad olema peale pandud vastavalt juhistele. 3. Pidamisalaks loetakse suusatalda kannast 40-60 cm nina suunas. 4. Määratud pidamisala tuleb karestada lihvpaberiga (karedus 80-120) 5. Pidamisala puhastada määrde-eemaldiga. Põhja- ehk kruntmäärimine. Start- kollektsioonis on kaks põhjamääret: Start põhjamääre extra (Base Wax Extra) ja Start põhjamääre (Base wax). Start põhjamääre extra Eriti sitke ja kulumiskindel määre, mida kasutatakse eriti kulutavatel tingimustel. Kasutamine: 1. Hõõru kiht põhjamääret ja kinnita see põhjale määrderauaga soojendades. 2. Lase 10-15 min
uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Lahustipõhise värvi pealekandmine: Kasutades traditsioonilist õlivärvi, kata pind krundiga, seejärel vähemalt kahe alusvärvi kihiga ning lõpuks ühe värvikihiga Katmise vahepeal lihvi pind märja lihvpaberiga ja puhasta seejärel lakibensiinis niisutatud lapiga. Värvi kahes ristsuunas pintslitõmmetega, siludes pinna õrnalt pintsliotsaga üle. Väldi nähtavaid pintslitõmbeid ja värvi jooksmist. Tiksotroopset värvi ei tarvitse jõuga laiali ajada. Ära hoia värvi kokku, ühtlusta värvipind paraleelsete tõmmetega ja silu kergelt üle. Pilet nr.18 1.Mis on puidu mahukaal? Millest see oleneb? 2.Hööveltatud saematerjali sortiment. 3.Värvide pealekandmise viisid. 1
kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna töötlemine tagab puitu kaitsvate toimeainete imendumise sügavale puidu pinda
annaabi.ee 
