Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv pingutushoob. Lihvlint Lintlihvmasin Taldlihvimismasin Taldlihvmasinal muudetakse elektrimootori pöörlev liikumine võnkuvaks liikumiseks. Lihvimistallale kinnitatakse lihvimispaber kinnitusklambri või takjakinnitusega. Lihvimispaberis peavad tolmu eemaldamiseks olema avad. Avade puududes saab neid ka ise lihvimispaberisse vajutada. Lihvpaberi kinnitamine Taldlihvimismasin Ekstsentriklihvimismasin Ekstsentriklihvimismasina lihvtalla ekstsentrilisele liikumisele antakse parema töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega. Tolmueemaldamiseks kasutatakse filtrisüsteemi või tolmukotti. Ekstsentriklihvimismasin Tarvikud lihvimismasinatele
Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid kodutöö Juhendaja: Ülle Kübarsepp Uuemõisa 2014 Sisukord Ettevalmistus ja lihvimine 2 Lihvpaberid 2 Granaatkattega lihvpaber 2 Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2 Ränikabriidkattega lihvpaber 2 Vesilihvpaber 2 Klaaspaber 2 Karukeel 3 Terasvill 3 Lihvpaberi tähistus 3 Peitsid 3 Õlipeits 3 Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3 Sellakid, vahad ja õlid 4 Polituurid 4 Vahad 4 Õlid 4 Lakid 4 Kasutatud kirjandus 5 Ettevalmistus ja lihvimine
prussdetailide otspindade ja kõverjooneliste detailide lihvimiseks). Lihvimine Lihvimine on tööoperatsioon toote pinnale lõpliku kvaliteedi andmiseks. Lihvimisel materjali eemaldamine toote pinnalt erineb oluliselt eelnevatest töömeetoditest, kus puitu lõigati või saeti. Lihvimisel toimub kraapimine, mis tuleneb lihvaines olevate terade esitahu negatiivsest nurgast. Terade hulk ja suurus määravad lihvpaberi kareduse ehk selle kui peene jälje see annab. Lihvpaberi karedus näidatakse numbriga, mis annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest. Lihvimine Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate lihvimisstaadiumide jaoks: -60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine
3 vees, õlis ja õhus (normaliseerimine), asetades need selleks keraamilisele plaadile. 5) Mõõta vees karastatud katsekehadel ühel kõvadus kolme jäljega ja teistel ühe jäljega. Kui olulist erinevust katsekehade kõvaduses ei ole, võib eeldada, et kõik mõõtmistulemused kirjeldavad homogeenset materjali, ja võib leida kõigi vees karastatud katsekehade mõõtmiste aritmeetilise keskmise. Enne kõvaduse mõõtmist puhastada katsekehade mõlemad baaspinnad lihvpaberi abil tagist. 6) Joonestada graafik HRC = f (vjaht), võttes jahtumiskiirusteks õhus 30 °C/s, õlis 150 °C/s ja vees 600 °C/s, selgitada tulemust (joonis 5.3) ning hinnata jahtumiskiiruse mõju kõvadusele. 7) Joonestada graafik HRC = f (C%), karastatud vees lähtuvalt töös kasutatud kolmest erineva C sisaldusega teraste tulemustest, anda hinnang C-sisalduse mõju kohta terase karastatavusele. 8) Valida kasutusotstarbest (teatab õppejõud) nõutavad kõvadused (tabel 5
mille eesmärgiks on pidada lint kauem puhtana, et lihvimistolm linti ei ummistaks. Lihvlint on lõputu, see liigub kontaktvaltsi ja juhtvaltsi ning lihvimiskohta tugirulliku või talla kaudu. Lindi lihvimislaius on 600-1500 mm. Pingi kõiki lihvimissõlmi saab kasutada ükshaaval või korraga, olenevalt vajadusest. Etteande suunas esimene lihvimissõlm on kummikattega või metalltrummel, millega saadakse kontakt lihvitava esemega. Trummelsõlm teeb jämedama paksus- ja alglihvimise ning lihvpaberi karedus on 60-80. Teine ja kolmas lihvimissõlm toimivad survetallaga , ja nende lihvimissurve saadakse talda suruõhku juhtides. Nii on lihvimissurve esemele pehmem ja lihvpaber järjest peenem, andes siledama pinna. Lailintlihvpingil on tihti võimalik etteande laua kõvadust reguleerida. Kui lihvitakse paksuskalibreerimiseks, siis kasutatakse kõva, jäika lauda ja kui lihvitakse spoonituid tooteid, reguleeritakse laud vetruvaks
Kasuta sama liigutusskeemi, mis vertikaalpinna suhtes, kuid püstol sea 45o nurga alla ja alusta enda poolsest äärest. 18 3. Abrasiivid ja lihvimine Lihvpaberid Kolm põhilist mööbli valmistamisel kasutatavat lihvpaberitüüpi on granaat-, alumiiniumoksiid- ja ränikarbiidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk karedus on märgitud selle tagaküljele. Tislerid kasutavad enim pabereid, mille teralisus on 80, 100, 120, 150, 180, 240 ja 320. Abrasiivpaberite standardmõõt on 280x230 mm. Tavaliselt rebitakse paber neljaks tükiks ja mässitakse lihvklotsi ümber, et oleks mugav kasutada. Lihvpabereid kasutatakse kareduse järgi kahanevalt, sellisel moel eemaldatakse kriimustused, mis muidu viimistluskihi alt näha jääksid.
tööpõhimõttelt ja kujult sarnaneb universaalfreesile. Otslihvijat kasutatakse väiksemate detailide ja avade töötlemiseks ning suuremat täpsust nõudvates tööpiirkondades. 30 Nõuanded lihvimismasina kasutajale Ära kasuta lihvimisel liigset jõudu ega kiirust, sest nii koormad üle lihvimismasina või rikud lihvimispaberi. Laki või värvi lihvimine kiiretel pööretel ummistab lihvpaberi. Samuti võivad sulada tallal olevad takjakinnituse nailonnagad. Kitsaid pindu ei ole soovitatav tald- ja ekstsentriklihvijaga lihvida (pind muutub kumeraks). Lahenduseks on pakina lihvimine. Surve lihvimisseadmele peab olema ühtlane. Vajutamine lihvtalla äärele rikub küllalt kiiresti lihvtalla tasapinnalisuse või purustab lihvpaberit hoidvad nailonnagad. Lintlihvmasinatel tuleb uus lihvlint vastavast regulaatorist tasakaalustada
pindadega . Alati ei pea just masinaga lihvima pinda võid ka käsitsi pinda lihvida aga selleks kulub lihtsalt rohkem aega. Lihvida tuleb pikikiudu mitte risti kiudu, sest muidu jäävad kriimustused näha. Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused. Tasast pinda on palju kergem lihvida kui keerad lihvpaberi ümber klotsi. Kruntimine täidab mitut otstarvet, poorse puidu puhul takistab see viimistlus materjali imendumist. Seda kasutakse sageli ka esimese kihina sellakiga viimistlemisel. Enne krundi peale kandmist lihvi pind siledaks ning pühi tolm, kanna krunt pintsliga pinnale ja lase sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on hea pleegitada . Pleegitamisega saab puidu värvust muuta märksa heledamaks
Samamoodi tegime hiljem nii vaheriiuli plaadi kui ka sahtli esikülgedega, mille iga külg pidi olema kanditud. 3.3 Puhastamine Kui olime liimitud plaadid pressi alt kätte saanud, asusime nendelt vana lakki ja muid määrdumisi maha lihvima. Selleks pidime kasutama lintlihvijat, mis võtab tavaliselt laki väga kiirelt maha, kuid seekord oli sellega palju rohkem tööd. Osadel plaatidel osutas vana lakk kõva vastupanu: see läks sulama ja jäi tahenenuna lihvpaberi külge kinni. Meie juhendaja näitas meile ühe nutika nipi, kuidas saab lihvpaberi küljest suurema osa lakist maha. Selleks tuli lihtsalt lihvpaberit murda ja natuke hõõruda, et need suured 6 lakilaigud tuleksid maha ja saaks lihvimist sellesama paberiga jätkata. Lihvimise käigus sobitasime kandi plaadiga ühele tasemele, et ei jääks ebameeldivaid servi ja nurkasid.
Suruti ja ühtlane. etteande konveier ei ole parallelsed. 4. Tooriku eesmine ja tagumise serva lähedal on Surutite ebatäpne asend lihvimisvagu. 5. Lihvitud pinnal on teatud sammuga lainelisus. Lihvlindi tagumine külg on tolmuga saastunud. Surveklots on kulunud. Kolmetrummelised lihvpingid 1.Lihvitud pinna karedusklass ei vasta Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud punnal on põletusjäljed Lihvpaber on kulunud Liiga suure suve lihvtumlitle. Lihvitava tooriku ajutine peatumine 3. Kindla ammuga laienelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. Lihvtrumlite viskavad disbalanssi 4
valmistatud fiiberkiust. Võib eristada kolme põhisuurust: 1. 40, 60, 80 jämedateralised abrasiivmaterjalid 2. 100, 120, 150, 180 keskmise jämedusega abrasiivmaterjalid 3. 220, 240, 280 jne peeneteralised abrasiivmaterjalid Lihvimismasinatel kasutatavad lihvimispaberid jagunevad värvi järgi erinevalt. Firma ,,Bosch pakutavad lihvpaberid: 1.Valged värvide, lakkide, pahtlite lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. Hõredam abrasiivkate ja spetsiaalne kattekiht vähendavad lihvpaberi ummistumist. 2.Punased puidu lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. 3.Sinised metalli lihvimiseks. Abrasiivaineks tsirkoon. 28 4.Mustad kivi, klaasi lihvimiseks. Abrasiivaineks ränikarbiid. Nõuandeid lihvimismasina kasutajale. · Ära kasuta lihvimisel liigset jõudu ega kiirust, sest nii koormad üle lihvimismasina või rikud lihvimispaberi. · Kitsaid pindu on soovitav pakina lihvida.
·Surutite antifrikatsioonkate on kulunud. ·Ettenihkekiirus on ebaühtlane. ·Lihvitavate toorikute pinna suured ebatasasused. Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud pinnal on põletusjäljed ·Lihvpaber on kulunud. ·Liiga suur surve lihvtrumlitele. ·Lihvitava tooriku ajutine peatumine. 3. Kindla sammuga lainelisus lihvitud pinnal. ·Lihvtrumlite laagrid on kulunud.
·Ettenihkekiirus on ebaühtlane. ·Lihvitavate toorikute pinna suured ebatasasused. Tehnoloogiline praak lihvpinkidel (Kolmetrumlilised lihvpingid) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Lihvitud pinna karedusklass ei vasta ·Lihvpaberi teralisus ei vasta lihvimise ettenähtule tingimustele. 2. Lihvitud pinnal on põletusjäljed ·Lihvpaber on kulunud. ·Liiga suur surve lihvtrumlitele. ·Lihvitava tooriku ajutine peatumine. 3. Kindla sammuga lainelisus lihvitud pinnal. Lihvtrumlite laagrid on kulunud. ·
niit 6 Lihvpaber m2 3,33 80,12 266,8 P80 KOKKU 6146,27 Termoplastiline niit kulunorm: 1,7g/ m 3 ; 0,8g/jm. 1 m 3 -s plaate: 16,8tk. 3,1*1,6*1,7*3*16,8=425g/ m 3 Lihvpaber tk:900x1900=1,71 m 2 Lihvpaberi kulunorm 0,020 m 2 / m 2 Ühe tahvli pindala: 3,0*1,5=4,5 Kahelt poolt: 2*4,5=9 m 2 Lihvpaberi kulu: 9*18,5*0,020=3,33 m 2 / m 3 17 4.2. Töömahukuse arvutus 1 m 3 vineeri tootmiseks Jrk. Operatsiooni Tootlikkus Tootlikkus Aeg Nr. nimetus m3/vahetuses m3/tunnis tundi 1 m3-le
maha ülestõusnud puidukiud . Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad . Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni. Terade suurust ja avade arvu sõela üle tolli kohta isel. Numbrite (100, 120, 150, 180 jne..) abil. Mida suurem on number, seda rohkem on sõelal avasid tolli kohta ning seda väiksemad on lihvpaberi terad . Abrasiivainena kasutatakse nii looduslike kui ka tehismaterjale. Tehisabrasiivid on kõvemad ning nende kasutamine on laiemalt levinud. Et saada parem pinna kvaliteet siis tuleks lihvida peeneteralisema materjaliga . Siinkohal tooks ühe näite lihvpingist ja selle tehnilistest admetest : Kahjulikud kemikaalid . – ained ja valmistised mis sissehingamisel allaneelamisel või läbi naha imendunud võivad põhjustada surma või
pikkusmõõtmised, tapib, töötleb valtsid, puurib ja freesib esemesse soovitud profiili. 16. Tappimine kopeerfreesimisega - Detailide otsa valmistatakse tappliiteks vajalikud tapid ja pesad. Tappimine tehakse tappimismasinal tappimisfreesiga. 17. Treimine - Puitu töödeldakse põikilõikepinnalt ümber eseme. Treimine toimub eseme pöörlemisel treitera vastu. 18. Lihvimine - Lihvimisel puu pind tasandatakse hööveldamise, freesimise, mõnikord ka saagimise ebatasasused lihvpaberi abil. 19. Plaatide liimimine - Liimimisel ühendatakse üksikud liidetavad kokku kasutades liimi ja pressimist. 20. Osade, viilude kokkuliitmine ja liimimine - Viilude liitmisel servad lõigatakse või töödeldakse sirgeks ja liimiga need liidetakse üheks plaadiks. 21. Vineerimine - Kaetakse vineeriga hüdrauliliste liimimispresside abil. 22. Servliistuga katmine - Plaadi serva liimitakse liist. 23. Kuju pressimine - Valmistatakse kaarjaid esemeid (detaile) laminaatmenetlusega. 2.3
Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast. Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun), alumiiniumoksiidi (toone palju, tiheda lehtpuu lihvimiseks), ränikarbiid (must või tumehall, kõige kõvem- sobib MDF, PLP lihvimiseks... ei sobi rõngassoonelistele puuliikidele, sest mustad tükid jäävad pooridesse). Terasvilla kasutatakse viimistluspindade matistamiseks. Tähistused (lihvpaberi tähistuse aluseks on lihvterade suurus): Eriti jäme 40- 60 Jäme 80- 100 Keskmine 120, 150, Peenike 180 Eriti 220, 240, peenike 280 Terasvill 320, 400, 600 0, 00, 000, 0000 Pilet nr. 22 1.Puidu liikide määramine tunnuste järgi. 2.Ristvineeri sortiment. 3.Kuusk. 1.Puidu liikide määramiseks kasutatakse põhi ja abitunnuseid.
annaabi.ee 
