1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuuriloolised Madalmaade hulka? Miks? Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Kirde-Prantsusmaa. Seda piirkonda ühendas majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. 2. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeledi Madalmaade koolkonnad 15.-16.sajandil? · missa (reekviem ehk leinamissa) · motett (lihtsustus muusika rütmiline külg nind kadus ka mitmetekstilisus) · ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus. b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. · Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette.
Madamaades pandi lõplikult ka paika 5 noodijoone väljakujunemine. Võtsid kasutusele ka 4 häält, madalaimaks bass! Ars subtilior- pärast Guillame de Machaut loomingut hääbus prantsuse muusika. Hävineb lõplikult suure Skismaga. Muusikaline kirjatehnika muutus keerukamaks. Kasuti julgemalt lühikesi noodivältusi ja raskeid rütmikombinatsioone. Helide kõrgendamine ja madaldamine. Ilmalik polüfooniline laul- ars nova olulisim zanr. Kompositsioon võis lihvituselt olla missa või metiga sarnane, aga kasutsuala laiem. Tekst pr. Keelne. Nooditrüki leiutamine andis laia leviku.
ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa.
·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa.
kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa.
annaabi.ee 
