Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). 7
∀y P (x, y) Sarnaselt muutujateta lausearvutuslausetega saab ka predikaate siduda liitpredikaatideks nendesamade loogikatehetega: ¯ ¯ ∧ ∨ → ↔ märkus: kui määramispiirkonnaks oleks reaalarvude asemel täisarvud , siis 2ne ja 3mas predikaatvalem lihtsustuksid: Predikaadid on võrdväärsed (ekvivalentsed) , kui nende __ tõeväärtuspiirkonnad langevad kokku. ∀x [ H (x) ∨ H (x) ] ∀ x ∃ y [ D (x , y) ] näide: Olgu naturaalarvulise muutumispiirkonnaga ühekohalised predikaadid: ülesanded: P (x) ≡ " x jagub 3-ga " Q (x) ≡ " x jagub 4-ga " Näidata kahekohalise predikaadi P (x , y) tõesuspiirkond:
annaabi.ee 
