Kõneanalüüs Kersti Kaljulaid
loobuma teatraalsusest. Ülejäänud kõnest ei ole midagi ilmekat välja tuua.
Jätkatakse „kivikillu“ võitja väljakuulutamisega, mis oli ka üsna kohustuslik osa
kõnele. Viimasega, nagu oodatud, ka kõne lõpetatakse.
Kokkuvõtlikult oli kõnes üsnagi palju sisu kuid kriitise pilguga vaadates oli
kogu kõne suunatud üsnagi kitsale ringkonnale, nimelt tänasele poliitikamaastikule.
Kuhu jäi rahvas ja tavakodanik? Oleksin oodanud, et räägitakse ka n.ö lihtsurelikust
tavakodanikust. Muidugi oleks võinud rohkem rääkida ka julgeolekust, kaitsetahtest
ning vähem tegeleda poliitikute hurjutamisega. Üldjoontes oli tegemist huvitava
kõnega, mis nii mõnelgi korral tabas naelapea pihta kuid pikas perspektiivis jäi
meelde vaid poliitikute korralekutsumine. Kas see on hea või halb? ...Meelde ju jäi.
Kallis eesti rahvas!
20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus
langes kokku ajaloolise suure võimalusega
annaabi.ee 
