BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on kujunenud kobara peatelje taandarenemise tagajärjel (nurmenukul, sibulal). Õiraod on siin ühepikkused ja neid nimetatakse sarikakiirteks. Enamikul sarikaliste sugukonna taimedel (porgandil, köömnel) on õied koondunud liitsarikatesse. Sellel liitõitsikul kannab iga sarikakiir omakorda lihtsarikat. Ebasarikõisikutel lõpeb peatelg õiega, külgharud on tugevamani arenenud ja sageli oon nad peateljest pikemad. Külgharud harunevad omakorda ja lõpevad õitega (piimalillel, nelgil). Õisikus arenevad õied erinevatel aegadel. Nii pikeneb taime õitsemis aeg ning suureneb tolmelise tõenäosus. Taim, millel on õied õisikus, annab rohkem seemneid kui see, millel kasvab varre otsas vaid üks õis. Vaatame näiteks võilille, mille korvik meneutab välimuselt suurt õitsikut õit
annaabi.ee 
